Kui räägitakse tarkadest linnadest, siis hõlmab see digilahenduste kõrval tihti ka keskkonna jätkusuutlikkust ehk tuuakse rohelust linnadesse. Silme ette võivad kohe kerkida kujutlused kõrghoonete rohefassaadidest ja toidukatustest. Kui aga toimiks täpselt vastupidi?

Selle asemel, et tuua loodus linnadesse, viime hoopis tehnoloogia ja uuendused maapiirkondadesse, luues tõeliselt tervisliku ja võimalusterohke elukeskkonna.     
        
Uuenduseks võib olla näiteks energia iseseisvus, koolilaste parem mobiilsus isesõitvate autode võrgustiku näol, kogukonna virtuaalne keskus, tark toiduvõrgustik, mobiilne hooldekodu, kohalik ringmajanduse teenus… võimalusi on palju. 

Arukate külade eesmärk on ikka üks: elujõulisem, jätkusuutlikum ja atraktiivsem kodupaik. Arukas küla viitab maapiirkonnas välja töötatud kontseptsioonile, mis pakub lahendusi tekkinud probleemidele ja parandab elukvaliteeti. 

Tehnoloogia kui arengu katalüsaator

Lihtne definitsioon arukatele küladele oleks külade digitaliseerimine. Kuid tuleb silmas pidada, et digitaliseerimine on tööriist, mitte eesmärk omaette. Targa küla kontseptsiooni tõukejõuks on see, et tehnoloogia peaks toimima arengu katalüsaatorina, võimaldades haridust ja kohalikke ärivõimalusi, parandades tervist ja heaolu, suurendades demokraatlikku kaasatust ja külaelanike üldist väärtustamist.

Arukas küla ei ole mitte ainult bürokraatia ja teenuste tõhustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil, vaid ka kogukonna arendamine, muutes IKT toetavateks teguriteks või võimaldajateks.

Arukate külade puhul on aktiivne ja kaasahaarav kohalik kogukond edu saavutamiseks ülioluline. Üldse on arukate külade puhul kogukond keskse tähtsusega. Paljud uuendused tehaksegi ära just rohujuuretasandilt alustades.

Enne veel kui vaatame arukate külade võtmetegureid, mõtiskleme, miks on arukas küla etem targast linnast. 

Linnastumise tulemusena tekitab linnapiirkondade pidev kasv täiendavaid väljakutseid, nagu suurenenud liiklusummikud, halvem õhukvaliteet, kuritegevus, üksindus ning ebapiisav juurdepääs headele haridusasutustele.

Tihti tuuakse linna eelistamise põhjuseks töökohtade ja taristu olemasolu. Kuid ka arukad külad suudavad nüüdsest pakkuda kohati samaväärseid hüvesid ja töötamise võimalusi tänu heale ühendusele. Lisaks on kogukonnas inimsuhted lähedasemad ning ka tervist toetav looduskeskkond. Kas see võib tuua tagasi trendi jälle maale kolida..

Võtmetegur nr 1: aktiivne kohalik kogukond 

Linnastumise tulemusena tekitab linnapiirkondade pidev kasv täiendavaid väljakutseid, nagu suurenenud liiklusummikud, halvem õhukvaliteet, kuritegevus, üksindus ning ebapiisav juurdepääs headele haridusasutustele. Tihti tuuakse linna eelistamise põhjuseks töökohtade ja taristu olemasolu. Kuid ka arukad külad suudavad pakkuda kohati samaväärseid hüvesid ja töötamise võimalusi. Lisaks on kogukonnas inimsuhted lähedasemad ning ka tervist toetav looduskeskkond. 

Elanike aktiivne kaasatus – mitte ainult planeerimisprotsesside algatamises, vaid ka kavandatud tegevuste elluviimises – on edukate nutikate külade tuttav tunnusjoon. Kodanike kaasamine varajases staadiumis aitab kujundada ühtset arusaama vajadustest ja võimalustest, tagades seeläbi ühisel tulevikuvisioonil põhineva strateegilise plaani väljatöötamise. Lisaks loob osalemine omanikutunde, mis võib osutuda rakendamisetapis võtmeteguriks.

Kui targa linna puhul on linnaosade uuendamisel vaja suuri rahalisi investeeringuid, siis arukate külade puhul saab üheskoos palju ära teha kasutades olemasolevaid ressursse.
Üllatavalt lihtsa näitena võib tuua Los Corrales de Buelna küla Hispaanias, kus uuendati avalikku valgustussüsteemi, minnes üle LED-tehnoloogiale. Sellest muudatusest tekkivad säästud investeeriti kogukonna projektidesse ja algatustesse.

Võtmetegur nr 2: liikuvus ja ligipääsetavus

Mobiilsuse kliimasõbralikuks muutmiseks edendatakse jalgrattasõitu, keskkonnasõbralikku liikuvusjuhtimist ning transpordisüsteemide ja sõidukiparkide muutmist alternatiivsetele sõiduvahenditele ja kütustele, pöörates erilist tähelepanu elektrilisele liikuvusele.

Arukate külade puhul on ühendused üliolulised: need võivad olla füüsilised või digitaalsed, kuid need peaksid aitama inimesi ühendada. Seega on liikuvus ja ligipääsetavus võtmetähtsusega.

Sotsiaalsete uuendustena saab välja tuua dementsusega inimestele mõeldud humanoidrobootika ja hooldusrobotite kasutamine, videokõnede kasutamine hooldekodu elanike paremaks ühendamiseks, rakendused, mis toetavad inimesi, kes soovivad teha positiivseid käitumismuutusi ja droonide kasutamine hädaabivarustuse kiireks maapiirkondadesse toimetamiseks. 

Euroopas on loodud erinevaid algatusi nagu täppispõllumajandus, e-tervise digitaalsed platvormid, ühismajandus, taastuvenergia lahendused ja maaturism.

Arukate külade arenguprogramm

2021. aasta juunis käivitus Eestis siseriiklik LEADER koostööprojekt, mille eesmärk on pakkuda tuge ja koolitustegevusi programmis osalevatele küladele oma piirkonna aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamiseks. Arukate külade arenguprogrammi viivad LEADER-koostööprojekti raames ellu 13 Eesti tegevusgruppi ning arenguprogrammis osalevad 24 küla/piirkonda üle Eesti.

Koostööprojekti lisandväärtusena luuakse Eesti arukate külade võrgustik, et suurendada kohalikke kogukondade võimekust ja teadlikkust piirkonna arengu võimalusest. Lisaks luuakse seosed Euroopa arukate külade võrgustikuga Smart Rural 21 . 

Lisainfo: leaderliit.eu/arukad-kulad/
   
        
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta