Tartu linn, Pärnumaa ja Saaremaa koostöös Tartu Ülikooli ning erasektori partneritega alustasid Eesti Vesinikuoru loomist. Järgmise kuue aasta jooksul tahetakse moodustada terviklik üleriigiline vesiniku väärtusahel, et kiirendada riigi rohepööret ja energiasõltumatust moto all „nullist roheliseks“.

Ülemaailmse energiakriisi ajal on energiasõltumatuse ja -süsteemi rohelisemaks muutumise vajadus tuntav ka Eestis. Paljud organisatsioonid ja linnad on lähtuvalt Euroopa rohelisest kokkuleppest võtnud eesmärgiks jõuda kliimaneutraalsuseni ja üheks lahenduseks sellel teel peetakse just rohevesinikku.

 „Tartu valiti ainsa Eesti linnana Euroopa Komisjoni missiooni „100 kliimaneutraalset ja tarka linna aastaks 2030“ ning Eestisse vesinikuoru loomine võimaldab meil loodetavasti tõhusamalt selle eesmärgi suunas liikuda. Ühe mõjuva lahendusena süsinikuneutraalsuse saavutamisel nähakse just rohevesinikku, seetõttu on ka Tartu linna energia- ja kliimakavas pööratud tähelepanu vesinikutehnoloogiate kasutamisele. Rohevesiniku kasutamisel on näiteks transpordisektoris märkimisväärne potentsiaal, kuid praegu puudub Eestis arvestatavas mahus rohevesiniku tootmine ning samuti pole tankimisvõimalusi," selgitas Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

Loodava Eesti Vesinikuoru asutajaliikmeteks on Tartu linn, Tartu Terminal, Tartu Ülikool, Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Alexela, Eesti Energia, Pärnumaa ja Saaremaa. Kõik partnerid on kaasatud juhtkonda ja juhtrühma ning vastutavad vesinikustrateegia ülesehitamise, juhtimise ja rahvusvahelise tunnustamise eest. Eesti eesmärk on saada Hollandi, Saksamaa ja Taani kõrval osaks Põhjamere-Balti koridorist, mis tekitab majanduslikud võimalused rahvusvaheliseks koostööks, vesiniku ekspordiks ja Euroopa Liidu meetmetes osalemiseks. 

Juhtorganeid toetab esialgu 15 liikmest koosnev tugigrupp, kuhu kuuluvad XFly; Skeleton Technologies; Stargate Hydrogen; Taltech; Eesti Lennuakadeemia; TS Laevad; Liwathon; Elmo Rent, HHLA TK; Estiko; SKYCORP; Keila linn; Tartumaa; Põlva- ja Lääne-Harju vallad. 

Projekti käigus arendatakse transpordi- ja hoiustustaristut, sealhulgas impordi- ja eksporditerminali infrastruktuuri ning tanklaid. Planeeritud arendustegevusi toetab hulk uurimis- ja innovatsiooniprojekte. Eestis toodetud vesinikku plaanitakse kasutada ühistranspordis, raskeveokites, raudteel, laevanduses, lennunduses ja muudes transpordiliikides. Vesinikku saab kasutada ka lähteainena tööstuses, elektrivõrgu tasakaalustamisel ja hoonete kütteks. Praegu hõlmab Eesti Vesinikuoru programm umbes 30 arendatavat projekti, kuid liituma oodatakse nii uusi osapooli kui ka projekte.

„Eesti Vesinikuorg on seadnud endale eesmärgiks olla Eesti vesinikumajanduse süsteemse arendamise kese. Ilma selleta puudub Eestil perspektiiv muutuda roheliseks ja energiasõltumatuks,“ rääkis Petrus Postma, juhtrühma hollandlasest sekretär. „Järgmisel kuuel aastal keskendume vesiniku maismaatootmisel põhinevate projektide käivitamisele, et olla valmis avamerelahendustel põhineva vesiniku laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks 2030. aastast,“ lisas ta.

Eesti Vesinikuoru arendusprotsessi juhib Eesti Vesinikuühingu konsortsium ning Hollandi konsultandid &flux ja New Energy Coalition (maailma esimene Vesinikuorg HEAVENN, Hollandis). Eesti Vesinikuoru strateegia ja juhtimise plaan avalikustatakse 2022. aasta septembris ning see hõlmab ka Euroopa toetustaotluse esitamist Põhja- ja Läänemere koridori äärse suuremahulise vesinikuoru loomeks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta