Tartu linna esmamainimise tuhandenda aasta eelõhtuks valmib kolmeköiteline Tartu ajalookoguteos, mis on kõige põhjalikum seni ilmunud Tartu ajalookogumikest, sisaldades palju uusi teadmisi ja teemavaldkondi, millest seni ei ole ajaloolastel ülevaateid veel ilmunud. 2029. aastaks valmiva koguteose peatoimetaja on Enn Küng, kaastoimetajad Marge Rennit, Tõnu Tannberg, Lea Lepik ja Olev Liivik.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on tähelepanuväärne, et kogumiku kirjutamisse on kaasatud nii lai ja esinduslik ring eesti ajaloolasi.

„Koguteose koostajate ees on suur ülesanne juba kolme aasta pärast jagada ajaloohuvilistega kogumiku esimest köidet. Iga linn on uhke oma ajaloo üle ja seda enam peame hoolitsema, et me sellega tegeleme.“

Tartu ajaloo uus koguteos on kavandatud kolmeosalisena, millest esimene osa käsitleb mahukat perioodi alates asustuse tekkimisest muinasajal kuni linna kapitulatsioonini Põhjasõjas 1704. aastal. Teine osa räägib Tartu ajaloost Vene tsaaririigis (1704–1917) ning kolmas osa vaatleb linna ajalugu alates 1917. aasta sündmustest kuni tänapäevani. Koguteoses vaadeldakse iga perioodi poliitilist ajalugu, linnaruumi arengut ja linna valitsemisega seonduvat, majandus-, rahvastiku- ja kultuurilugu, haridusküsimusi jm linna ajaloo aspekte. Kogumik sisaldab ka palju uut ja põnevat illustratiivset materjali ja linna arenemist seletavaid kaarte. Koguteose kolme osa valmimisajaks on kavandatud aastad 2028–2029.

Tartu ülikooli kaasprofessor ja ajalookogumiku peatoimetaja Enn Küng: „2030. aasta paiku täitub tuhat aastat Tartu esmamainimisest kirjalikes allikates, ehkki arheoloogilise ainese põhjal jõudsid esimesed inimesed tänase Tartu territooriumile juba mitu sajandit varem. Jõeületuskoht Emajõe ürgoru kallastel ja tulevase Toomemäe neemik sobisid linnalise asula tekkeks. Tartu ajalugu sisaldab endas nii suuri tõuse kui ka mõõnasid, temas on hansalinna väärikust ja provintsilinna vaoshoitust. Suured sõjad ei ole Tartut säästnud. Tartu ajalugu on kirja pandud korduvalt – eesti keeles on seda tehtud kolmel korral: 1927, 1980 ja 2005. Ajalugu uuritakse edasi, avanevad uued võimalused ja laienevad perspektiivid. Iga linn väärib aeg-ajalt oma ajaloo kirja panemist.“ 

Tartu Linnamuuseumi teadusjuhi ja ajalookogumiku koostaja Marge Renniti sõnul jääb viimane ülevaatlik Tartu ajaloo koguteos Nõukogude perioodi.

„Selleks oli 1980. aastal ilmunud „Tartu ajalugu“, mille peatoimetaja oli Raimo Pullat. Mõistagi kannab tollane käsitlus oma aja ideoloogilist pitserit. Tartu Linnamuuseumi kirjastamisel ilmus 2005. aastal Heivi Pulleritsu koostatud kogumik „Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu“, kuid ka selle ülevaateteose valmimisest on möödas 20 aastat. Vajadus tänast uurimisseisu kajastava ja uutele allikmaterjalidele toetuva Tartu aja- ja kultuuriloo käsitluse järele on ilmne.“

Tartu Linnamuuseumi direktor Risto Lehiste sõnul on Tartu Linnamuuseumile sellise kogumiku väljaandmine väga suur vastutus ning mõnes mõttes muuseumi kui linna ajalooasutuse eksistentsiaalne küsimus.

„Kes siis veel peaks sellist protsessi eest vedama kui mitte linna muuseum? Nende raamatute koostamisele pühendab muuseum järgmise viie aasta jooksul suure osa oma energiast ning potentsiaalist. Õnneks on meil palju professionaalseid abilisi ning asutusi, mille arhiividest terviklik ajalookäsitlus kokku koguda,“ lisas Lehiste.
 

Tartu uue ajalooraamatu autorite ringi kuulub terve rida oma ala tunnustatud asjatundjad. Arheoloogidest osaleb kogumiku koostamisel Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Ragnar Nurk ja Arvi Haak. Esimese osa koostamisel osalevad ajaloolased Kaur Alttoa, Jüri Kivimäe, Anti Selart, Mihkel Mäesalu, Madis Maasing, Tiina Kala, Enn Küng, Inna Jürjo. Teist osa koostavad ajaloolased Mati Laur, Andres Andresen, Hannes Vinnal, Kersti Lust, Toomas Hiio, Lea Leppik, Tõnu Tannberg, Lea Teedema, Marge Rennit. Kolmandat osa koostavad Ago Pajur, Olev Liivik, Tõnu Tannberg ja paljud teised.

Sarnased artiklid