Tartu loodusmaja juurde valmib aasta lõpuks kliimaõpperada, mida tutvustatakse ka linnaelanikele läbi erinevate ürituste. Loodusmaja tegutseb juba 10 aastat kliimamuutustega hästi kohandatud keskkonnas, nüüd tehakse need kohanemise võtted nähtavaks ka külastajale.

Juulis alanud projekt COOLspot juhib linnaelanike ja külaliste tähelepanu inimese tekitatud keskkonnaprobleemidele, mis on seotud kliimamuutustega ja elurikkuse vähenemisega, ning tutvustab olemasolevaid kliima- ja keskkonnateadlikke lahendusi. “Projekti eesmärk on tuua need teemad avalikku ruumi - Tartu loodusmaja parki kesklinnas. Nii loodusmaja hoonet kui ka parki hooldatakse keskkonnasõbralikult ja kliimateadlikult, kuid hetkel jäävad need tegevused pargi külastajatele nähtamatuks,” selgitab eesmärke projektijuht Maria Ivanova Tartu loodusmajast.

Kliimamuutused on viimasel ajal endast väga tugevalt märku andnud ka Eestis väga mitmel rindel: põud, ekstreemsed temperatuurikõikumised ja sademete hulk, tormid, metsapõlengud, kahjurite levik. Linnaelanikke puudutavad eriti suvised kuumalained ja ägedad vihmatormid. See, kui kerge või raske on linnas taluda ekstreemset kuumust ja ägedaid vihmasadusid, sõltub palju linnaruumi planeerimisest. See, kui palju meil õnnestub kliima soojenemise kiirust aeglustada, sõltub aga  inimeste teadlikkusest, otsustest ja käitumisest laiemalt.

Tartu loodusmaja on rakendanud mitmeid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise võtteid ning on valmis oma kogemusi ka jagama. “Meie oleme keskendunud elurikkuse hoidmisele ning kliimamuutusi leevendavale töökeskkonnale ja –kultuurile,” selgitab juhataja Janika Ruusmaa Tartu loodusmaja tegutsemise põhimõtteid. “Lähtume teadmisest, et bioloogiline mitmekesisus on kliimamuutuste ja sellega kaasnevate kriisidega toimetulemise alus ning õpetame seda ka lastele.”  

Loodusmaja kliimateadlik tegutsemine väljendub juba maja asukoha valikus ja mitmekesises kohalike puuliikidega kõrghaljastuse säilitamises, sademeid imavate teekatete kasutamises, aiajäätmete kompostimise harjumuses, madalas pargiteede valgustuses, mis ei tekita valgusreostust. See tähendab ka vastutustundlikku tarbimist, energia ja veekasutuse kokkuhoidu, sadevee kogumist ja kasutamist. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kasutatakse loodusmajas ainult rohelist elektrienergiat ning loodusmaja katusel toodavad juba 10 aastat elektrit oma päikesepaneelid. Pargiala hoolduseks kasutatakse fossiilkütusevaba aiahooldustehnikat.

“Lisaks kliimaõpperaja loomisele parandame projekti käigus ka pargiteede drenaaži ja valgusteid, uuendame mänguväljakut ning loome võimaluse pargis jäätmete liigiti kogumiseks. Sügisel tutvustame kliimaraja teemasid kahe avaliku ürituse raames”, täiendab projekti juht Maria Ivanova.

Loodusmaja elurikkusest hoolival tegutsemisel on juba ka head nähtavad tagajärjed. Sellel aastal loodusvaatluste maratoni käigus avastasid maaülikooli teadlased loodusmaja pargi lehekomposti hunnikust kaks liiki haruldasi kakandeid. Kakandit Platyarthrus hoffmannseggii on seni Eestist leitud ainult üks kord - Tartus loodusmaja pargi lähedaselt Päeva tänaval, kus praeguseks on uued majad ja populatsioon arvatavasti hävinud.

Sügisel toimub toel loodusmajas kaks avalikku üritust koos õpitubadega, koolitus huvikooli õpetajatele ja giidiekskursioonid uuele kliimarajale.

Projekti ER213 COOLspot kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames. Eesti EL välispiiri programmi 2014-2020 toetuse suurus on 92 709 eurot.
Lisainfo
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta