Volikogu otsustas taotleda Tartule 2024. aastaks Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Euroopa suurimas kultuuriprojektis osalemine tõstab Tartu tuntust ning mõjutab positiivselt linna tulevikku ja elukeskkonda laiemalt.

Tartul on tiitli saamiseks häid eeldusi – Tartu on UNESCO loovlinnade võrgustikku kuuluv kirjanduslinn, kus on palju kultuuri-, teadus- ja haridusasutusi ning elujõulisi ja pikaajalisi kultuuritraditsioone. Abiks on ka Tartu eelnevad kogemused 2011. aasta kultuuripealinnaks kandideerimisel.

Kultuuripealinna teemat silmas pidades algatas volikogu täna ka Tartu pikaajalise kultuuristrateegia koostamise.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine annab Tartule võimaluse tegeleda süvendatult mitmete linna jaoks oluliste küsimustega nagu kultuurivaldkonna arendamine ja rahvusvahelistumine, valdkondadeülene koostöö, sotsiaalne kaasatus, ligipääsetavus ning paljud muud teemad.

Konkreetsemad eesmärgid Tartu jaoks töötatakse välja koostöös tartlaste ja ekspertidega Eestist ja teistest riikidest. Praeguseks on juba toimunud kümneid kohtumisi eri huvirühmadega nagu näiteks festivalikorraldajad, teatri- ja kunstiinimesed, aga ka strateegiliste partneritega nagu Tartu Ülikool ja ERM, kellelt on saadud Tartu kandideerimisele positiivset tagasisidet.

Kultuuripealinnade eelarved on seni olnud vahemikus 20 kuni 80 miljonit eurot, mis jaguneb ligikaudu seitsme aasta peale. Rahastamisel on olnud tavapäraselt oluline roll riigil, samuti erasektori kaasamisel, toetust võib saada ka Euroopa Liidult.

Hinnanguliselt toob iga kultuuripealinna protsessi panustatud euro viis eurot tagasi, tekivad uued töökohad, linna majandusprofiil mitmekesistub ning kasvab külastatavus.

2024. aastaks valitakse lisaks Eestile kultuuripealinn ka Austriast ja veel ühest Euroopa riigist, mis pole hetkel veel teada. Eestisisene konkurss kultuuripealinna tiitlile kandideerimiseks kuulutatakse välja tänavu sügisel ning võitja selgub hiljemalt 2020. aastal. Seni on Tartu ainsa linnana Eestis oma kandideerimisplaani avalikustanud.

Euroopa kultuuripealinnade liikumise eesmärgid on võimendada kultuurivaldkonna ulatust, euroopalikkust ja mitmekesisust, suurendada inimeste ligipääsu kultuurile ja selles osalemist, tõsta kultuurisektori võimekust ja tugevdada selle seoseid teiste eluvaldkondadega ning suurendada kultuuri abil linnade rahvusvahelist haaret.

Esimene kultuuripealinn oli 1985. aastal Ateena, seejärel on tiitlit kandnud kõik olulisemad Euroopa linnad. Tänavu on kultuuripealinnad Aarhus Taanis ja Pafos Küprosel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta