Mereteadused, nagu ka teised loodusteadused, on enamikus maailma riikides meeste ala, kus juhtivatel ja otsustavatel ametikohtadel on märkimisväärselt vähe naisi. Eesti mereinstituut on selle poolest erandlik – akadeemiliste töötajate hulgas on mehi ja naisi võrdselt ning pooltes osakondades tuntakse meesteadlastest suurt puudust. Teisalt on juhtivteadurid praegu kõik mehed.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut osales partnerina augustis lõppenud programmi „Horisont 2020“ projektis Baltic Gender. Projekti kaudu on kaheksas Läänemere piirkonna partnerasutuses alates 2016. aastast toetatud ja juhitud muutusi, mille eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust. Projekti käigus töötati välja näitajad, mille abil jälgida soolist tasakaalu. Samuti avaldati struktuurimuutuste kohta brošüür 13 parima tavaga, mis soosivad võrdseid võimalusi, läbipaistvaid protsesse (näiteks töölevõtmisel) ja õiglast koostööd.  

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaugseire ja mereoptika juhtivteaduri Tiit Kutseri ning kaugseire ja mereoptika vanemteaduri Kaire Tominga juhitud tööpaketi eesmärk oli leida võimalusi töö ja pereelu parimaks sobitamiseks, mis on eriti keeruline rohkete ekspeditsioonide ja välitöödega tegelevates instituutides. Lisaks töötati välja meetmed, kuidas pidada sidet töötajatega, kes on pikka aega töölt eemal vanemapuhkuse, sõjaväeteenistuse või haige pereliikme eest hoolitsemise tõttu, et nende teadlaskarjäär ei katkeks.

Projekti Baltic Gender käigus tehtud analüüside ja partnerinstituutide kogemuste põhjal koostati Eesti mereinstituudis ja Klaipeda Ülikooli mereuuringute instituudis soolise võrdõiguslikkuse kavad, mis viidi ka ellu. Need on esimesed sedalaadi kavad Eesti ja Leedu kõrgharidusasutustes. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaa sõnul analüüsiti projekti vältel väga üksikasjalikult soolise võrdõiguslikkuse teemat Eesti mereinstituudis. „On rõõm näha, et meil alustatud protsess on mõjutanud kogu ülikooli strateegia kujundamist,“ ütles Vetemaa.  

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaugseire ja mereoptika juhtivteaduri Tiit Kutseri sõnul peeti Baltic Genderi raames huvitavaid arutelusid teemadel, millele varem ei olnud mõeldud. Tehti analüüs, millest selgus, et instituudis soolist palgalõhet ei ole (enamikul ametikohtadel on naiste palk pisut kõrgem) ega esine ka selliseid soolise võrdõiguslikkuse probleeme nagu suurtes ülikoolides ja suuremates riikides.

„Erinevalt teistest on Eesti mereinstituudi probleemiks noorte meesteadlaste puudus. 75% nooremteaduritest on praegu naised, samal ajal kui teadlaste taimelavaks olevas loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on 60% õppuritest mehed,“ selgitas Kutser. Mereteaduste populariseerimine (eriti meestudengite seas) on ka instituudi uue soolise võrdõiguslikkuse kava üks punkte.  

„Baltic Genderi peamine rahvusvahelisel tasemel uuendus on GenderWave’i metoodika. See sisaldab sissejuhatavate tekstide ja näidetega loetelu küsimustest, mida teadlased saavad oma projekte kavandades endale esitada, tuvastamaks, kas uurimistöös võib olla soolisi aspekte, millega peaks arvestama. Seda nõuavad tihtipeale ka rahastajad. On valminud ka digirakendus, mis aitab kiiresti sellist analüüsi teha,“ selgitas uue metoodika arendamist juhtinud vanemteadur dr Helena Valve Soome Keskkonnainstituudist.  

Kutseri sõnul on paljudel juhtudel on sooline aspekt ilmne – näiteks bioloogilistesse uuringutesse kaasatakse mõlemast soost katseobjekte. Teinekord võivad soolised eripärad olla kaudsed.

„Näiteks mereteadlaste uuringutel põhinev soovitus lõpetada mõne kalaliigi püüdmine teatud piirkonnas jätab töötuks kalurid, kelleks on põhiliselt mehed, ning tekitab rannakülades sotsiaalseid probleeme,“ näitlikustas Kutser. GenderWave’i abil saab uurimistöö sisu kiiresti läbi analüüsida ja võimalikud sooga seotud aspektid tuvastada.

Baltic Genderi programmi kohta leiab teavet veebilehelt baltic-gender.eu. Eesti mereinstituudi soolise võrdõiguslikkuse kava asub instituudi kodulehel. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta