Täna, 18. märtsil esitasid teadlased ja looduskaitseorganisatsioonid ühise pöördumise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Pöördumisega soovivad allakirjutanud keskkonnaministeeriumilt tõhusamat tegevust halvas olukorras olevate Eesti loopealsete kaitsel.
Täna, 18. märtsil esitasid teadlased ja looduskaitseorganisatsioonid ühise pöördumise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Pöördumisega soovivad allakirjutanud keskkonnaministeeriumilt tõhusamat tegevust halvas olukorras olevate Eesti loopealsete kaitsel.
- Bioneeri uudised
- Virge Tamme
- 18. märts 2013
„Pöördumise tingis unikaalsete ja ka maailma mastaabis üliväärtuslike loopealsete erakordselt halb olukord Eestis ning keskkonnaministeeriumi vähene huvi selle olulise kooslusetüübi seisundi parandamisel,“ sõnab pöördumisele allakirjutanud Tartu ülikooli botaanika teadur, loopealsete hoolduskava autor Aveliina Helm. „Allakirjutanud soovivad teada, miks ei ole keskkonnaministeerium vaatamata teadlaste ja ekspertide aastaid kestnud tähelepanujuhtimisele astunud reaalseid samme loopealsete kui looduskaitseliselt üliolulise elupaiga taastamiseks ja hooldamiseks sellises mahus, mis tagaks nende säilimise Eestis ning aitaks täita Euroopa liidu ees võetud kaitsekohustusi,“ kirjeldab Helm pöördumise sisu.
Pöördumisele allakirjutanud Tartu ülikooli teadlased, TÜ taimeökoloogia professor, akadeemik Martin Zobel, TÜ botaanika professor Meelis Pärtel, TÜ botaanika teadur Aveliina Helm ja TÜ taimeökoloogia teadur, loopealsete riikliku seire koordinaator Rein Kalamees juhivad teiste allakirjutanute seas avalikkuse ja ministri tähelepanu asjaolule, et loopealsete paremasse olukorda viimisega on väga kiire, kuna aasta-aastalt läheb tugeva võsastumise tõttu loopealsete taastamine kallimaks ja taastamisel soovitava tulemuse saavutamine raskemaks. „Lisaks on teadmata, millised ning kui suure omaosalustasuga on Euroopa liidu edasised rahastamismehhanismid koosluste taastamiseks,“ nendib Helm.
2012. aastal valmis keskkonnaameti ja ekspertide koostöös Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu loopealsete taastamist kavandav LIFE+ projektitaotlus. „Projektitaotlus jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu esitamata,“ sõnab Helm, lisades, „pöördumises küsime, mis põhjustel jäi projekt eelmises taotlusvoorus käiku andmata ning milliseid samme on keskkonnaministeerium astunud, et kavandatud projekt ellu viia ning see praegu avatud viimase LIFE+ taotlusvooru raames esitada.“
Loodusteadlased ja looduskaitseeksperdid on avatud koostööks ja avaldavad lootust, et nemad ja keskkonnaministeerium jagavad ühiseid väärtusi Eesti unikaalse looduse kaitsel.
Lisaks TÜ teadlastele kirjutasid pöördumisele alla Eesti Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ning ajakiri Eesti Loodus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta