Taastuvenergia sõltub üha enam akudest, eriti liitiumioonakudest. Kasutame neid igapäevaselt nii nutitelefonides, sülearvutites, elektriautodes kui ka erinevates tagavaraakudena. Et neid tehnoloogiaid arendada, peame suurendama ka akude töövõimet ja mahutavust, ilma aku suurust muutmata.

Teadlased EMSLis arvavad, et nad on sellise võimaluse leidnud, kasutades räni nanoosakesi, mis paisuvad suurendamaks liitiumosakeste arvu, millele saab salvestada. Tulemuseks on akud, mis võrreldes praeguse tehnoloogiaga kestavad kuni seitse korda kauem ning neid saab kuni viis korda rohkem laadida. See tehnoloogia lubab luua akud, mis võimaldavad ühekordse laadimisega elektroonikal kauem kesta, samas ka suurendades nende akude eluiga.

EMSL seletas: „Kui aku on kasutusel, siis liitiumioonid voolavad katoodidest läbi elektrolüütide anoodi, mis on tavaliselt tehtud süsinikust. Laadimise ajal lükatakse ioonid tagasi katoodidesse. Uus tehnoloogia põhineb uut tüüpi anoodil, mis koosneb singulaarsest räni nanoosakestest süsinikkestades – sarnaselt munarebule munas.“

Süsinikkestades valguvad ioonid laiali ning sisenevad nanoosakestesse, mis suudavad hoida kuni kümme korda rohkem ioone, kui süsinikkest ise. Räni nanoosakesed paisuvad, kui täita neid ioonidega, kuid ei lõhu süsinikkesta.

Teadlased väidavad, et uus tehnoloogia ei ole ainult parema töövõimega, vaid ka nende tootmine on efektiivne, taskukohane ning võimaldab suuremaid tootmismahte.

EMSL tegemistest loe rohkem: www.emsl.pnl.gov