Jõelähtme vald on taotlenud Keskkonnaametilt korduvalt piirkonnas elavate nahkhiirte elupaikade kaitse alla võtmist, kuid seni on viimane sellest keeldunud. Sellegipoolest jätkuvad vallavalitsuse tellimusel teadlaste uuringud Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ümbruses, et selgitada nahkhiirte ehk käsitiivaliste olulisust kohalikus faunas.

„Nahkhiired on rahvusvahelise kaitse all olevad loomad ning Jõelähtme valla tellitud kahe uuringu alusel on selgelt tuvastatud erinevate nahkhiireliikide elukohad Linnamäe paisjärve ümbruses Jägala jõel,“ sõnas Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja. „Keskkonnaamet pole meie kandis elavate käsitiivaliste elupaiku siiani kaitse alla võtnud, ning soovib endiselt hoopis likvideerida nende toidulauaks olevat Linnamäe paisjärve, millega koos hävinevad paratamatult ka piirkonnas pesitsevad nahkhiirte kolooniad.“

Rahvusvaheliselt tunnustatud loodusteadlase Matti Masingu sõnul on nahkhiired peidulise eluviisiga putuktoidulised ööloomad, kelle elust päevase eluviisiga inimene teab suhteliselt vähe.

„Jägala jõe alamjooksu piirkond, Jägala joast alla ja ülesvoolu paar kilomeetrit, on osutunud Eesti nahkhiirte tähtsaks elualaks, mille lahutamatuteks osadeks on Jägala jõgi, Jõelähtme jõgi, jõgede paisjärved, tiigid, jõeäärsed metsad ja niidud, samuti inimese poolt loodud elupaigad nagu hooned, kus nahkhiired ja nende suvekolooniad sageli elavad. Teadaolevalt on see piirkond nahkhiirte üks paremaid suviseid elualasid Põhja-Eestis, kus on leitud koguni 12 liiki nahkhiiri Eestis teada olevast 14 liigist,“ sõnas Matti Masing.

Teadlaste ning Jõelähtme valla eestvedamisel jätkatakse nahkhiirte elupiirkonna uurimist ning selleks paigaldati koostöös MTÜ Sicista Arenduskeskusega Saksamaalt tellitud spetsiaalsed 2F Schwegler tüüpi nahkhiirekastid. „Nende abil saame väärtuslikku uurimismaterjali nahkhiirte kohta ja loome neile ka paremad elamistingimused,“ märkis Matti Masing.

Ekspertide poolt paigaldatud 50 pesakasti koos väliuuringutega Linnamäe piirkonnas läheb vallale maksma ligi 8000 eurot.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on kultuurimälestisena kaitse all koos piirkonna asulakohtade ja muistsete põllujäänustega ning hiljuti laiendas riik muinsuskaitselise kaitsevööndi tervele Linnamäe paisjärvele.

Jägala jõgi lisati 2004. aastal Euroopa kaitsealade Natura võrgustikku toonaste ametnike poolt teades, et Linnamäe paisust kuni Jägala joani lõhelisi ei ole ja neid ei saa seal kaitsta.  Vahetult enne andis Keskkonnaamet Linnamäe hüdroelektrijaamale kõik tegutsemiseks vajalikud load ja kooskõlastused, millest lähtuvalt investeeris tollane omanik Eesti Energia üle 2 miljoni euro, et taastada II maailmasõja keerises Punaarmee poolt osaliselt purustatud elektrijaam. Kompleksist on kujunenud oluline looduses puhkamise koht ning riigi energiajulgeoleku üks komponent.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta