Mõnda aega tagasi sai elamisse muretsetud üks kotttool, et oleks võimalik mõnusalt istuda ka põrandal. Paraku jääb meie perel ühest kotist minu arvates väheks. Kuna mul oli oma aega ootamas hulgaliselt kunagi ostetud kaalukangast, siis otsustasin esialgu vähemalt ühe kotttooli ise juurde õmmelda.
Selleks lõikasin välja kaks umbes 70 cm diameetriga ringi. Lõikamise lihtsustamiseks voltisin riide kokku nii, nagu paberi, kui tahta lõigata lumehelvest. Selle 70 cm sisse on juba ka õmblusvaru arvestatud.
Kahe ringi ühendamise jaoks lõikasin koos õmblusvaruga 2 umbes 18 cm laiust riba. Ribasid sai kaks, kuna ma ei raatsinud ühte väga pikka riba lõigata. Need ribad õmblesin otsapidi kokku. Veel lõikasin välja kaks riideriba, mis olid 35 cm pikkused ning 10 cm laiad. Lisaks läks vaja ka ühte 34 cm pikkust lukku.
Edasi hakkasin ühele ringile riba külge õmblema, ikka paremad küljed vastakuti. Kuna olin lõiganud natuke pikema riba kui vaja läks, siis õmblemisel jälgisin, et jätaksin lõpus 34 cm kinni õmblemata. Sama moodi tegin ka teist ringi ribaga ühendades. Saadud tööd ma ringi veel ei keeranud.
Lukule õmblesin kõigepealt ühe 10 cm laia riba külge. Nii et luku sikuti poolne külg ning riide parempoolne külg jäid vastakuti. Siis murdsin riide maha ning õmblesin uuesti läbi. Teise riba õmblesin samamoodi külge aga ühe erinevusega. Murdsin riide maha ning nihutasin seda nii, et lukk jääks nii öelda peitu ning õmblesin koha veel korra läbi. Riide ja luku otsad õmblesin risti üle, et otsad ilusti koos oleks.
Lõikasin ringi ühendava riba otsa lühemaks, kuna olin lõiganud suurema tüki kui vaja läks. Seejärel õmblesin lukuga tüki selle riba otsa ning kinnitasin selle küljed. Tegin luku lahti ja lisasin viimase õmbluse kinnitamaks lukuga tüki teist otsa. Läbi lukuaugu keerasin töö ümber. Lõpetuseks õmblesin üle veel ääred ehk ringide ja neid ühendava riba ääred.
Kuigi algne idee oli mul kotttool õmmelda siis leidisin sellele hoopis parema kasutuse. Kuigi tõsi – aeg ajalt armastavad lapsed ikka selle peal istuda.
Aga parem idee on nimelt see, et kuna mu lastel on aja jooksul tekinud palju pehmeid mänguasju, siis oli neile vaja kohta. Nii rändasidki mänguloomad kotttooli sisse ning sealt edasi kuskile kõrgemale kapi otsa või dekoratiivpadjana diivanile. Lastel on huvitav sealt seest aeg-ajalt mänguloomi avastamas käia
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
