Mul on tütar, kellel on väga pikad juuksed. Meil kulub päris palju patsikumme. Eks ikka tahaks, et need poleks tavalised, vaid ikka ilusa kaunistusega. Nii tuligi idee patsikumme ise ilustada. Kõige tavalisem variant oli teha lilleõisi.
Lilleõite jaoks otsisin välja mõned vanad särgid ja kleidid. Valisin selleks tööks sellisest materjalist riided, mida annab küünlaleegis sulatada/kõrvetada.
Mulle meeldib, kui asjad mida teen, on teine-teisest natuke erinevad. Seepärast asusin neist riietest erineva suurusega ringe välja lõikama. Ringe saab kiiremini ja mugavamalt lõigata, kui murda riie kolm korda kokku, samamoodi kui tahaks tavalisest paberist lumehelvest lõigata.
Pole hullu, kui ringid ei jää nagu sirkliga tehtud, sest pärast küünlaga kõrvetades saab neid ümaramaks vormida. Ringe sai lõigatud palju, et oleks ikka võimalust tulevaste lillede kroonlehtede arvu, suuruse ja värviga mängida.
Järgmisena kõrvetasin iga ringi äärt küünlaleegiga, et riie ei hargneks ning riie tõmbaks krimpsu. Ära hoia riiet kõrvetades kaua ühe koha peal, vaid lase riide äärel ringi käia. Muidu saad midagi, mis on ümarale ringile täiesti vastupidine.
Seejärel ladusin ringid üksteise peale. Otsisin oma varudest sobiva pärli, mille nõelusin paari pistega ringe/kroonlehti läbistades tulevase lille keskele. Piirduma ei pea aga alati ainult ühe või ainult ühesuguste pärlitega. Niidi ja nõelaga kinnitasin ka patsikummi lille külge. Samas võib asendada patsikummi näiteks haaknõelaga, et saada hoopis tulemuseks ilusa prossi.
Samamoodi olen teinud ka liblikaid. Tavalise ringi asemel lõikasin välja liblika kuju. Selleks, et tiivad ilusti hoidma jääks, oleks hea kui riie oleks tugevam. Liblika tegemisel on see raskus, et kõrvetades võib väga-väga lihtsalt kaotsi minna liblika kuju. Ka pärlite lisamisel tiibadele tuleks ettevaatlik olla, et need oma raskusega tiibu lössi ei vajutaks.
Nüüd aga head meisterdamist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
