Ilmade soojenedes algab suur sagimine kodudes ja aedades, sest käsile võetakse suurpuhastus. Eks neid üleliigseid asju ikka koguneb ajapikku ning kõike alles hoida ei saa. Tihtilugu rändavad vanad riided, katki läinud mööbel ning muu mittevajalik kraam lõkkesse, eriti kui tulemas on jaanipäev. Keskkonnainspektsioon saab üsna tihti kõnesid naabritelt või lihtsalt möödujailt teatega, et kusagil tehakse lõket, mille toss haiseb hirmsasti ning värvuski pole päris see, mis normaalse lõkke puhul olla võiks.

Tõepoolest, osad elanikud leiavad, et parim viis prügist vabanemiseks on see oma aias põlema panna. Põletatakse ka tavalisi olmejäätmeid, et prügiveo pealt kokku hoida. Esmapilgul tundub see ju lihtne. Kahjuks on see mürgitamine. Sobimatu prügi põletamine tähendab, et mürgitatakse ennast, oma naabreid ja lähedasi ning rikutakse keskkonda.

Tihti ütlevad rämpsu põletavad inimesed inspektsioonile, et nad on majapidamises tekkinud jäätmeid alati lõkkes põletanud, pakendeid sealhulgas. Aga võrreldes 20-30 aasta taguse ajaga on jäätmete koostis muutunud. Varem olid enamus pakendeid paberist ja papist, nüüd pigem kilest ja plastist. Isegi vorst ja leib on tänapäeval kilesse pakitud. Või vaadake muid kaupu – hambaharjad, mänguasjad, tordid, puuviljad, kommid, isegi tualettpaber on tänapäeval pakendatud kilesse. Kui 30 aastat tagasi põletati jäätmetena paberit ja pappi, siis nüüd põletatakse ka muud.

Lõket võib muidugi teha, aga tuleb väga hoolikalt vaadata, milliseid asju sinna panna. Jäätmetest sobivad koduses lõkkes põletamiseks vaid immutamata puit ja kiletamata paber. Kõige muu koht ei ole lõkkes, sest sobimatute jäätmete põletamisel tekkivad keemilised ühendid on mürgised kõigile ja kõigele. Ütlus, et kõik, mis läheb üles, tuleb ka alla, kehtib ka koduse prügilõkke korral.

Mürgine õun

Kujutle pilti, et lähed aeda ja võtad sealt ühe mahakukkunud ja valminud õuna. Teinekord korjad maasikaid, mida oled innukalt hooldanud ja väetanud vaid looduslike väetistega, et marjad saaksid suured ja mahlased. Mõnikord teed lõkke, kus küpsetad orgi otsas oma aia õuna või loobid tuha sisse koduaia kartuleid, mille eest oled ka kenasti hoolt kandnud. Sa saad ju väikest viisi mahetootmist teha koduaias. Paraku on asi mahedast ikkagi üsna kaugel, kui sina oma koduaias või mõni su naabritest lõkkes sobimatuid jäätmeid põletab.

Isegi, kui su naabrid ei ole su nägemisulatuses, jõuab see mürgikokteil ka nendeni, sest jäätmete põletamisest õhku paiskuvad ained levivad väga kaugele. Kuna prügilõkkes tekkivad ained, mida me sisse hingame, on väga püsivad ning neid järjest koguneb, võivad need ajapikku tekitada mitmeid kroonilisi terviseprobleeme.

Anna osa olmejäätmetest ära tasuta

Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma kas tootjale või tarbijale. Tihtilugu mõlemale.

Parimaks lahenduseks on ennekõike püüda hoiduda jäätmete tekitamisest. Siis tuleks vaadata, millised on tekkivad jäätmed, need sortida ja suunata taaskasutusse, mis on kõige rahakoti- ja keskkonnasõbralikum viis. Olmejäätmeid tekib meil hulgaliselt. Keskmine eestimaalane tekitab aastas ligi 300 kilogrammi olmejäätmeid. Kui neist alustuseks kas või pool sortida, väheneb segaolmejäätmete hulk lausa kaks korda. Seda vähem tuleb maksta segaolmejäätmete äraveo eest. Pakendid tasub panna pakendikonteinerisse, sest sel viisil on nende äraandmine tasuta.

Jäätmete kogumispunkte on Eestis praegu väga palju ning neid tuleb järjest juurde. Kui kogumispunktid ei asu otse maja ees või jalutuskäigu kaugusel, tasub jäätmete äraviimine ühendada muude tegevusega, näiteks poeskäiguga.

Suured jäätmed, mis ei mahu kodu juures konteinerisse ja ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama, mida on igas maakonnas. Seal võetakse vastu kõiksuguseid jäätmeid, näiteks vana mööblit, värvipurke, remondist üle jäänud ehitusprahti jms. Nende äraandmise eest tuleb küll pisut tasuda, aga see on etem võrrelduna kahjuga, mida nende kodune põletamine kaasa toob.

Jäätmed on materjal

Kui keskkond saaks rääkida, siis tahaks ta ilmselt inimestele öelda, et palun ärge raisake. Prügi, mida ära visatakse, ei ole tegelikult kasutu. Enamuse jäätmetest saab uuesti kasutusele võtta. Mõnikord ei saa seda teha kohe (nt pakendid, rehvid jms), aga nutikate lahenduste abil on see võimalik.

Eesti on uues jäätmekavas aastani 2020 panustanud just nutikate lahenduste otsimisele. See tähendab ka kaasaegset tootedisaini, et asja tootmiseks ei kuluks liialt materjali ning tootmine oleks puhas ja säästlik.

Puhtama keskkonna loomisel ja hea tervise tagamisel ongi kandev roll elanikel. See on kõigile jõukohane. Kui iga inimene hoolitseb selle eest, et tema tulease oleks prügist puhas, saame me tänavu kõige puhtamad lõkked!

Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga lõime praktilisi juhiseid täis veebilehe www.lõke.ee, kust leiab teavet, kuidas igaüks saab luua endale ja oma lähedastele puhtama elukeskkonna.

LISAINFO:

Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:

Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta