Tegudeksi toiduklubi

Tegudeksi emaderühma kohtumised on jätkuvalt mitmekülgsed ja huvitavad – sel aastal oleme rääkinud muuhulgas näiteks laste stressist, vaktsineerimisest nii- ja naapidi, taimede ettekasvatamisest ja idandamisest, homöopaatiast, vitamiinidest ja mineraalidest ning muudel parasjagu põnevatel või aktuaalsetel teemadel. Mõnikord veab teemat keegi rühmast, mõnikord kutsume kõnelema spetsialisti väljastpoolt. Tore on, et alati valitseb sundimatu õhkkond – küllap aitavad sellele kaasa laste mänguhääled ja hootised emadele sülleronimised – ning kõiki küsimusi ja arvamusi koheldakse austusega.

Ometi ei ela inimene üksnes sõnast, lisaks vaimutoidule on vaja ka ihutoitu. Ja kuna Tegudeksis tegutseb niivõrd karismaatiline toidusõber nagu Janne Ving, on loomulik, et tema sütitavate toidujuttude peale on paljudel tekkinud isu räägitut ellu rakendada. Pealegi mis võiks kellelgi olla veel rohkema mõnusa seltskonna vastu! Nii tekitasimegi Janne Toiduklubi. See on samasugune kõigile avatud ja vabatahtlikkuse alusel toimiv asi nagu emaderühm. Koguneme kord või paar kuus ja valmistame ühiselt midagi, mis on päevakohane (nagu jõulutoidud või vastlatoidud) või südamelähedane (nagu titel gaasivalusid mittetekitavad toidud või itaalia köögi hõrgutised). Kokku saame üksteise kodudes, et köök koos juurdekuuluvaga oleks kohe võtta ja lastel lõbusam.

Kuna minu ema armastab süüa teha ja on köögis osav, pole mul olnud erilist põhjust ise söögitegemist ära õppida. Vallalisepõlves toitusin peamiselt jogurtist ja puuviljast, delikatessina tegin praekartuleid. Nüüd, pereinimesena, aga kokkamisest enam ei pääse, isegi kui enesekindlust napib – oma lastele tahaksin ikka tervislikud söömisharjumused kujundada. Toidu klubi seltskond on mind aidanud üle hirmust nii mõnegi kaelamurdvana tunduva roa ees. Söögiteo käigus selguvad ka uudsed võimalused vanade tuntud ainete kasutamiseks. Näiteks võib linnasejahu panna leiva asemel maitseks-värviks piparkoogitaignasse. Peatselt saab esimestest kevadistest naatidest, nõgestest ja nurmenukulehtedest ning -õitest teha salatit taastamaks vitamiinitagavarasid. Selleks võtame ehk mõnel ilusal kevadpäeval ette ühise retke loodusesse, et tooraine kokku korjata. Inspiratsiooni on jätkunud ka paljudeks iseseisvateks avastusteks. Viimaseks lemmikuks on astelpajujäätis!

Nutikate kööginippide kõrval vahetame ka teavet soodsalt saadava maitsva kauba kohta – tuttavad talunikud, üksiküritajad ja isetegijad on meie suured sõbrad. Alati jätkub jagamiseks ka elutarkust ja toetust raskeil hetkil. Räägitud saavad kõik olulised jutud, ühiselt hoitud kõik lapsed ja lõpuks pidulikult söödud ka kokkuküpsetatu. Hea roa saab, kui järgida Janne õpetust: “Igasse toitu on vaja sisse panna peotäis armastust ja kulbiga naudingut selle tegemisest!”