Uuring “Kodune elu” paljastas, et kontrollitunne oma keskkonna üle on koduses heaolus üks peamisi elemente. Samas peab iga viies Eesti inimene lõputuna tunduvaid kodutöid suurimaks takistuseks selleni jõudmisel. Asjatundjad jagavad praktilisi nõuandeid, kuidas leida tasakaal koduste ülesannete ja lõõgastumise vahel.

Uuring „Kodune elu“ tõi välja, et lõõgastumine (38%) ja korras ning puhas kodu (28%) on ühed olulisemad aspektid, mis aitavad eestimaalastel vaimset heaolu säilitada. Peaasi psühholoog Kristel Habicht-Spriit selgitas, et korras kodu ja puhtus füüsilises keskkonnas võivad suurendada üldist heaolutunnet. Siiski pole alati lihtne saavutada olukorda, kus kodutööd on pidevalt kontrolli all ja kodu korras, seega tuleks leida tervislik tasakaal kodutööde ja lõõgastumise vahel.

 

Pane kodutöödele ajaline raam 

 

„Inimesed nõuavad endalt tihti äärmuslikku tõhusust – olla eeskujulik töötaja, rahuldada kõigi pereliikmete vajadusi ja hoida kodu laitmatult korras. Sellised karmid ootused ja surve täiuslikkusele takistavad sageli võimet rahulikult puhata. Kohustuste ja puhkuse tasakaalustamine on pikaajalise heaolu jaoks hädavajalik,” selgitas psühholoog. 

Tema sõnul on mitmeid viise mõlema poolega tegelemiseks. „Tasakaalustatud igapäevaelu nõuab produktiivsuse ja lõõgastumise kombinatsiooni. See põhimõte tundub lihtne, kuid selle praktiline rakendamine võib olla keeruline. Kuigi inimesed on sageli osavad planeerima ja vajalikke ülesandeid täitma, jääb teadlik lõõgastumise ja isikliku heaolu planeerimine tihti tähelepanuta,” lisas ta. 

Tema sõnul tuleks puhkust integreerida igapäevastesse tegevustesse ja see nõuab harjumuse kujundamist. „Ajapikku võib produktiivsuse ja lõõgastumise prioritiseerimine viia parema vaimse tervise ja rahuldust pakkuvama eluni.“ 

Kodutööde puhul tähendab organiseerimine ja vähemate asjade omamine kodus seda, et koristamisele kulub vähem aega. „Kodutööde juures on reaalsus see, et see pole ühekordne tegevus. Siin võib tõmmata paralleeli trenniga – teed seda korduvalt, et pikas perspektiivis end paremini tunda,“ jagas Habicht-Spriit. 

 

Jaota kodused koristustööd laiali

 

Et mitte kulutada suurt osa nädalavahetusest koristamisele ja samas jätta aega lõõgastumiseks ning heaolu tõstvateks südamelähedasteks tegevusteks, soovitatakse hajutada kodused koristustööd nädala peale ära. „Näiteks võib esmaspäeva õhtul pool tundi pühendada tolmu imemisele, teisipäeval pool tundi vannitoa põhjalikule koristamisele, kolmapäeval köögile ja nii edasi. Nii kulutame nädalavahetusel koristamisele vähem aega,“ soovitas sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere.  

Tema teine nipp on teha väikesed asjad kohe ära, et need kuhjuma ei hakkaks. Näiteks pärast kokkamist korista köök koheselt. Või miks mitte panna pesumasin tööle, olles teel duši alla, või puhastada köögi tasapind, kuni vesi keema läheb. 

 

Vabane asjadest, mida enam vaja ei ole

 

Sisekujundaja rõhutas, et kodus peaks hoidma ainult neid esemeid, mida päriselt armastame, ja loobuma neist, mis enam kasutust ei leia. Ta julgustas viimaseid müüma või annetama, kuna kasutult hoides  võtavad need asjatult ruumi, raiskavad aega ja energiat.

„Segadus on õnneliku meele ja mugava kodu suurim vaenlane. Tavaliselt teevad meid õnnelikuks häid emotsioone tekitavad asjad, kuid segadus muudab tunded hoopis vastupidiseks. Üleliigsed asjad röövivad energiat ja ummistavad riiuleid. Seega esimene samm rahulikuma elu suunas on loobuda üleliigsest,“ ütles Mikvere. Sisekujundaja sõnul on üks nipp harvemini koristamiseks pühendada igale esemele kindel koht. Pärast üleliigsetest esemetest loobumist organiseeri allesjäänud asjad näiteks karpidesse.

Sarnased artiklid