Valmis Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning Sihtasutus KredExi koostöös tellitud uuring, mis analüüsis elektriliste sõidukite ostutoetuse vajadust ning andis ülevaate elektrisõidukite ja laadimistaristu turuolukorrast.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 9. juuli 2021
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Mart Kiisi sõnul on uuring üheks aluseks uue vähese heitega sõidukite ostutoetuse meetme väljatöötamiseks selle aasta sügisel.
„Uuring näitas, et uue toetusmeetme kujundamisel peaks fookus olema eelkõige täiselektrilistel sõidukitel, kuna pistikhübriidide liigitatus säästlike ja vähese heitega sõidukite hulka võib tulevikus minna Euroopa Liidus ülevaatamisele,“ selgitas Kiis. Lisaks väärib tema sõnul kaalumist meetme laiendamine elektriliste kaubikute ja kastirataste soetamise soodustamiseks. „Meetme laiendamine kastiratastele võimaldaks parandada leibkondade ja äride transpordivõimalusi ning toetada linnakeskkonna arengut,“ täpsustas ta.
Kuigi elektriautode laadimistaristu arendamine on oluline, näitas uuring, et turul juba tegutseb hulk taristu rajamise ja haldamisega tegelevaid ettevõtteid ning täiendav riiklik sekkumine poleks otstarbekas.
Kavandatava vähese heitega sõidukite ostutoetuse eesmärk on anda riigipoolne tõuge transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, sest praegu on hind peamine elektrisõidukite turu kasvu piirav tegur võrreldes sisepõlemismootoriga alternatiiviga. Ostutoetusel on suurim kasvuhoonegaaside heite vähendamise mõju koos muude alternatiivsete vähese heitega sõidukite kasutamist ja säästvat liikuvust soodustavate meetmetega.
Elektriliste sõidukite kasutamise edendamisel on soovitud kliimaeesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline silmas pidada tarbitava elektrienergia tootmisviisi, mis tugineb Eestis praegu veel arvestatavas osas fossiilkütustele.
„Taastuvelektri osakaal võrgus on aga järk-järgult kasvamas ja nii suureneb aja jooksul ka elektrisõidukite positiivne kliimamõju,“ märkis Kiis.
Transpordisektor moodustas 2019. aastal veidi enam kui kuuendiku Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest. Seejuures moodustab transpordisektori heitest 98 protsenti maanteetransport. Riik on seadnud eesmärgiks vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ligi 27 protsenti võrreldes 2019. aastaga. Selle saavutamiseks on vajalik muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ning suurendada madala heitega sõidukite kasutamist kõikides transpordiliikides.
Uuringu viis läbi PricewaterhouseCoopers Advisors AS ning seda rahastati ELMO programmi toel.
Tutvu uuringu lõpparuandega kliima valdkonna uuringute lehel
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta