Tormid ja ekstreemne ilm

Peale orkaan Katrina poolt tekitatud ulatusliku kahju hindamist pöörasid meedia ja kliimateadlased süüdlase otsimisel pilgu globaalse soojenemise poole. Orkaanide, troopiliste tsüklonite ja taifuunide (sama fenomeni erinevad nimetamisviisid) tekkimiseks on vaja sobivat olukorda. Kuigi meedia on jätnud mulje, justkui oleks Katrina tekkinud globaalse soojenemise tõttu, ei ole selle kindlaks tegemine tegelikult võimalik. [1] Üksikute tormide ja tsüklonite globaalse soojenemise arvele panemine on pea võimatu, sest need sõltuvad liialt palju ilmast. Statistilisi hinnanguid on võimalik teha pikemate perioodide, kuid mitte üksikute juhtumite kohta.

Elurikkus ja looduskaitse
KRISTJAN VELBRI, Uurimuse "Globaalne soojenemine ja kliimamuutused" IX peatükk
17. veebruar 2009

Troopiliste tsüklonid ja ka teised tormid saavad oma energia veest. Troopilise tsükloni tekkimiseks ning püsimiseks peab merevee pinnatemperatuur olema vähemalt 26° C. Mida soojem on vesi, seda enam on selles soojusenergiat ning seda intensiivsem on ka tsüklon.

Süsinikdioksiidi 220% juurdekasvu korral (millega kaasneks merevee pinnatemperatuuri kasv 0,8 kuni 2,4 °C võrra olenevalt piirkonnast), nagu näha jooniselt 9.1, kasvaks troopiliste tormide intensiivsus tunduvalt. Troopiliste tsüklonite võimsus on kuupvõrdelises seoses tuule kiirusega. Seega tekitavad intensiivsemad tsüklonid tunduvalt suuremaid purustusi. Kerry Emanueli järgi on troopiliste tsüklonite võimsus võrreldes seitsmekümnendate aastatega kahekordistunud.[2]

Seitsmekümnendate ja üheksakümnendate aastate vahel kasvas neljandasse ja viiendasse kategooriasse (Saffer-Simpsoni skaala järgi) kuuluvate troopiliste tsüklonite arv kahekümnelt protsendilt kolmekümne viie protsendini kõikidest troopilistest tsüklonitest.[3]

Troopiliste tsüklonite arv ei ole seevastu muutunud[4]. Troopilist tsüklonite arv kõigub 40 ja 60 vahel ühe aasta kohta.[5] Sealjuures tuleb ära märkida, et kui Vaikses ookeanis on tavapärasest rohkem torme, on Atlandi ookeani suhteliselt vaikne ning vastupidi. Tunnustatud orkaanieksperdi William Gray hinnangul on Atlandi ookeani orkaanide suurema intensiivsuse taga muutused Põhja Atlandi hoovuses ja selle soolsuses. [6][7]

Kõige olulisem faktor troopiliste tsüklonite poolt tekitatud purustuste ning majandusliku kahju juures on rahvastikugeograafia. Mida enam inimesi elab rannikulähedastel aladel, seda suuremad on tekitatud kahjud. Rahvastiku juurdekasv, rannikuäärsete alade väljaarendamine ning kinnisvara hinnatõus tekitavad prognooside kohaselt tulevikus 22 kuni 60 korda suuremat majanduslikku kahju, kui globaalsest soojenemisest tulenevad muutused troopiliste tsüklonite intensiivsuses.[8]

kristjan velbri 13

Joonis 9.1 Troopiliste tsüklonite intensiivsus tänapäeval ja süsinikdioksiidi hulga rohkem kui kahekordistumisel (220% CO2 kontsentratsiooni kasv). Intensiivsuse mõõduks on õhurõhk tsükloni keskmes – mida madalam see on, seda suuremad on tuule kiirused.

Jugavool ja tsüklonid

Jugavooluga seostuvad parasvöötme tsüklonid tekitavad iga aasta suuri purustusi. Tsüklonid tekivad põhjapooluselt tuleva külma õhu ning troopikast tuleva sooja õhu masside kohtumise tõttu. See protsess toidab ka jugavoolu, mis on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd, mille kurssi mööda tsüklonid ka tavaliselt liiguvad. Jugavoolu ebakorrapärasuse tõttu oli 2007. aasta suvi Suurbritannias erakordselt vihmarohke - suveperioodiks põhja poole liikuv jugavool paiknes tol suvel ebatavaliselt madalal pikkuskraadil ning see tõi endaga kaasa ka vihmarohked tsüklonid.

Viimastel kümnenditel on tänu temperatuurikasvule täheldatud jugavoolu liikumist kõrgemate laiuskraadide poole. Tulevikuprognooside kohaselt selline trend jätkub.[9] Siiani on tsüklonite arv küll vähenenud, kuid selgelt välja joonistuvat trendi intensiivsuse kasvus täheldatud ei ole. [10]

Jugavoolu kursimuutuse tõttu on oodata pikemaid ning intensiivsemaid kuivaperioode Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides ning Vahemere ääres paiknevates riikides, sest jugavooluga kaasnevad sademed sajavad maha põhjapoolsematel aladel.

Tsüklonitega kaasnev madalrõhkkond toob endaga tõusuvee ning maailmamere veetaseme tõusu koosmõjul on oodata nende hävitusjõu kasvamist. Euroopas on kõige halvemas olukorras Madalamaad, sest juba praegu on suur osa selle riigi pindalast allpool merevee taset. Uute tammide ehitamise peale peavad mõtlema ka Suurbritannia ning Saksamaa.

Tornaadod

Tornaadode arvukus ning intensiivsus ei sõltu otseselt globaalsest soojenemisest, sest tornaadode tekkimiseks vajalikud tingimused on küllaltki spetsiifilised (sõltudes suuresti geograafilistest eripäradest) ning puudub otsene seos kõrgemate temperatuuridega. Tulevikus võib vähesel määral muutuda küll tornaadode geograafiline paiknemine ning ajastus, kuid laiem seos globaalse soojenemisega puudub.[11] Nõrgemat sorti tornaadode arvukuse kasvu taga on inimeste suurem teadlikkus ning pildi salvestamiseks tarviliku videotehnika laiem levik.

Kasutatud materjalid

1. R. A. PIELKE JR., C. LANDSEA, M. MAYFIELD, J. LAVER, AND R. PASCH, "Hurricanes and Global Warming - Is There a Connection?", saadud: 14.03.2008

2. Emanuel, Kerry, "Increasing destructiveness of tropical cyclones over the past 30 years", Nature: 436, 686-688 (04.08.2005), saadud: 14.03.2008

3. P. J. Webster et al., "Changes in Tropical Cyclone Number, Duration, and Intensity in a Warming Environment", Science 16.09.2005:Vol. 309., 1844 - 1846, saadud: 14.03.2008

4. Trenberth, Kevin, "Uncertainty in Hurricanes and Global Warming", Science 17.06.2005: 308: 1753 - 1754, saadud: 14.03.2008

5. lk. 126, Henson, R. "The Rough Guide to Climate Change", 2006

6. William M. Gray, Philip J. Klotzbach, "Summary of 2005 Atlantic Tropical Cyclone Activity and Verification of Author's Seasonal and Monthly Forecasts", saadud: 14.03.2008

7. Wikipedia: William M. Gray, saadud: 14.03.2008

8. Pielke et. al, "Hurricanes and Global Warming", 2005, saadud: 16.03.2008

9. Yin H., Jeffrey, "A Consistent Poleward Shift of the Storm Tracks in Simulations of 21st Century Climate", 2005, saadud 16.03.2008

10. lk. 132, Henson, R. "The Rough Guide to Climate Change", 2006

11. lk. 136, . Henson, R. "The Rough Guide to Climate Change", 2006

Avaldatud tekst on üheksas osa Kristjan Velbri raamatust: "Globaalne soojenemine ja kliimamuutused".

Kristjan Velbri blogi asub aadressil: maakond.blogspot.com