Külmade ilmade saabudes algab taaskord periood, mil päästjad saavad palju väljakutseid, mis on seotud hoonetulekahjudega. Selliseid õnnetusi on aga tegelikult lihtne ära hoida ning kindlasti tasub tuleohutusalased teadmised anda edasi kõikidele pereliikmetele, k.a sageli üksi kodus olevatele koolilastele, ning jälgida, et ka ühistutes üksinda elavad eakamad inimesed oleksid kaaselanike poolt hoitud ning pideva jälgimise all. Tuleohutus algab meist endist.

Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Liina Valneri sõnul on peamised põhjused, millest tulekahjud alguse saavad, hooletu suitsetamine, toidu kõrbemine, valesti paigaldatud või hooldamata jäetud elektriseadmed- ning paigaldised ja loomulikult ka küttekolded, mille omanikud unustavad sageli, et iga küttehooaja alguses peab kutsuma korstnapühkija, kes hindab küttesüsteemi korrasolekut, hooldab seda ning vajadusel konsulteerib küttesüsteemidega seotud küsimustes.

„Suitsetamine siseruumides, rõdudel ja akendel — ka see on murekohana välja tulnud kodunõustamisi tehes,“ sõnas Valner. „Inimesed on rahulolematud naabritega, kes seda teevad ning näevad selles ohtu, kuna rõdul asuvad esemed (lillekastid, toolid jms) on kergesti tuld võtvad. Tuulega võib suitsukoni või põlev tuhk kergesti ohtliku olukorra tekitada.“

Toas suitsetamise tagajärjel on Päästeameti andmetel saanud sel aastal alguse üle poole hoonetulekahjudest.

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks nõustub Valneriga. „Swedbank P&C Insurance fikseerib aastas 12 000-13 000 kodukindlustusjuhtumit ning nende arv tõuseb kütteperioodil kuni 30 protsenti. Kõige suuremad kahjud on tingitud tavaliselt tulekahjudest,“ ütles Laks. „Kui keskmine kliendile väljamakstav kahjuhüvitis on ligi 1110 eurot, siis suurimad kahjud on ulatunud üle 300 000 euro ning on seotud tulekahjudega.“

Küünlad ja viirukid peavad olema pideva järelevalve all

Pimedal ajal ning eriti enne jõule kasutatakse meeleolu loomiseks palju küünlaid. On oluline teada, et küünlad vajavad tulekindlat alust ning nende koht ei ole kardinate ega muude kergesti tuld võtvate materjalide läheduses. Samasse kategooriasse kuuluvad ka viirukid, millest näiteks mõni kuu tagasi sai ühes Tallinna korteris alguse tulekahju, kuna viiruki kuum tuhk süütas magamistoas padja. Ei saa unustada ka väikeseid lapsi, kes küünla vastu huvi võivad tunda, akna avamisel ootamatult tekkinud tuuleiili, mis kardinasaba leegi sisse viib või lemmikloomi, kes küünla ümber võivad ajada. Olgem tähelepanelikud ja ärgem rikkugem küünlatule hubasusest saadavat rõõmu hooletusest lahti pääsenud tulega.

Toidukõrbemised

Toidukõrbemised on Päästeametile suisa igapäevane teema. Vähe sellest, et minnakse teise tuppa ja unustatakse valmiv toit sootuks, minnakse mõnikord koguni kodust ära ja unustatakse toit pliidile. Kui põlema süttinud toidu vahetus läheduses on kergesti süttivaid esemeid, on õnnetus kohal. Kui inimest kodus ei ole või ta teises toas magab, võib teda heal juhul äratada vaid töökorras suitsuandur.

Elekter on meie igapäevase elu osa, kuid sellega peab olema ettevaatlik

Turvalisuse huvides tasuks üle vaadata kogu pere nutiseadmete laadimise harjumused – neid ei laeta öösel, sülearvutit ei tohi pärast väsitavat kodukontoripäeva unustada diivanipatjade vahele. Suuri kodumasinaid ei panda ööseks tööle, hoolimata sellest, et elektrikulu on öösel veidike soodsam. Üle ei tohi koormata ka pikendusjuhtmeid ega moodustada neist iseseisvat elektrisüsteemi. Ja kui kodu elektrijuhtmestik on vananenud, tuleb mingil hetkel seegi välja vahetada. Elekter on meie igapäevane vältimatu abimees ja elu elementaarne osa, aga see võib olla ohtlik, kui seadmed või juhtmed töökorras pole.

Suitsuandur päästab elusid

Valneri sõnul näitas eelmisel aastal tehtud uuring, et 92 protsendil eluruumidest on suitsuandur paigaldatud ning 83 protsenti elanikest peab suitsuandurit väga oluliseks.

„Kahjuks on aga tekkimas uus murekoht – üha sagedamini tuvastatakse tulekahjupaikades suitsuandureid, mis polnud töökorras,“ sõnas Valner. „Kui inimesed asuvad suitsuandurit välja vahetama, tasub järgida seadmega kaasas olevaid juhiseid, mis tagavad perele ohutuse.“

Selleks, et suitsuandur oleks töökorras, tuleb teda kord kuus kontrollida testnupule vajutades. Kui kõik on hästi, kuuleme pärast nupule vajutust valjuhäälset piiksatust. Kui aga suitsuandur hakkab regulaarseid vaikseid piiksatusi tegema, on see märk sellest, et on aeg patareid vahetada või toode hoopistükkis uuega asendada.

Sageli inimesed ei tea, et mitte ainult patareidel, vaid ka anduril endal on soovituslik tööiga. See on reeglina 3-10 aastat ning seda saab kontrollida anduri tagaküljel olevat kuupäeva vaadates.

Lisaks tuleb suitsuandurit tolmust puhastada täpselt sama regulaarselt, kui koristatakse oma tube.

Kodukindlustus kaitsmaks end ettenägematu õnnetusjuhtumi eest

Õnnetusi ikka juhtub ja inimese hoolsusest on õnnetuse vältimisel palju kasu, kuid alati sellest ei piisa. Näiteks on vähe võimalusi mõjutamaks naabrite tegevust suitsukoni aknast välja viskamisel. Küll aga on võimalik end ettenägematu õnnetusjuhtumi eest kaitsta kodukindlustuse abil.

Laksi sõnul on aasta aastalt kindlustatud kodude arv tõusnud ning inimesed mõistavad kodukindlustuse olulisust, siiski soovitab ta iga-aastaselt oma kindlustusleping üle vaadata.

„Veenduge, et teate, mida teie kindlustusleping katab ja kas aastaid tagasi valitud kindlustuskaitsed ja -summad vastavad ikka tänastele vajadustele, kattes ka sisustuse ning kolmandatele isikutele tehtava kahju,“ soovitas Laks.

Sarnased artiklid