Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) teate kohaselt põhjustas Fukushima Daiichi tuumaõnnetuse raskusastme tõstmise neljandalt tasemelt viiendale 2. ja 3. reaktoris jahutuse kadumise tõttu tekkinud reaktorisüdamike kahjustus.

Eesti jaoks ei kujuta Fukushima tuumaavarii endiselt ohtu. Kogu tuumaõnnetuse klassifitseerimise aluseks rahvusvahelisel tuuma- ja kiirgussündmuste skaalal INES võetakse toimunust alati kõige suurema raskusastmega sündmus, seega saadaksegi korrektne tulemus alles nn tagantjärele tarkusena.

Keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Enn Realo ütles, et INES-i puhul lähtub skaala-astmik sellest, et iga järgnev tase vastab eelmisest kümme korda raskemate tagajärgedega sündmusele: ”Siin on mõningane sarnasus maavärinate tugevust iseloomustava Richteri magnituudide skaalaga. Suur erinevus seisneb aga selles, et kui maavärina tugevust skaalal saab kiiresti määrata numbrilise mõõtmise alusel, siis tuumaavarii raskustaseme määramine vajab paljusid aeganõudvaid mõõtmisi, hindamisi ja lahtimõtestamist,” ütles Realo.

INES sisaldab 0-taset (hälve, s.o ohutuse seisukohalt tähtsusetu) ja seitset ohutuse seisukohalt olulist taset. Viimased jagunevad järgmiselt: kolm alumist taset (1, 2, 3) on intsidendid ja neli kõrgemat (4, 5, 6, 7) on avariid.

Missugusele tasemele mingi toimunud tuuma- või kiirgussündmus skaalal asetub, oleneb kolmest mõjupiirkonnast: inimesed ja keskkond (kas ja millisel määral on inimesed ja keskkond mõjustatud), kiirgusbarjäärid ja juhtimine (kas mõni kiirguse vabanemist tõkestavatest barjääridest ei tööta) ning sügavkaitse (kas mõni ohutussüsteemi kihtidest ei toimi nii nagu peab).

Juhul, kui sündmus tekitab mõjusid mitmes ülalloetletud mõjupiirkonnas, siis lõpphinnangu määratlemisel läheb arvesse kõrgeim tase.

Tavapraktikas eeldatakse, et sündmuse INES-taseme eelhinnangu annab see asutus, kus sündmus toimus. Riigi kiirgusohutuse pädev asutus vaatab seejärel selle hinnangu üle ja vajadusel korrigeerib lõpphinnangut.

Rahvusvaheline tuuma- ja kiirgussündmuste skaala INES võeti IAEA poolt kasutusele 1990. aastal. Algselt võttis skaala arvesse ainult tuumaseadmetes toimunud sündmusi ja avariisid. Uus 2008. aasta versioon liidab samas ühtsesse skaalasse nii eelnimetatu kui ka tööstuses, meditsiinis jm  kiirgusallikate ja radioaktiivsete ainete kasutamise, hoidmise ja transpordiga seotud sündmused.