Eesti Vegan Selts avaldas täna värske uuringu, mis keskendub veganitest lapsevanemate kogemustele Eesti haridus- ja tervishoiusüsteemides. Uuring toob välja tõsiseid puudujääke ning käsitleb väljakutseid, millega lapsevanemad kokku puutuvad, püüdes kasvatada lapsi keskkonnasäästlikult ja loomasõbralikult.

„Eestis kasvab huvi kestlikuma eluviisi vastu, kuid täistaimsel toidul perede kogemused näitavad, et haridus- ja tervishoiusüsteem pole veel valmis kliimasõbralikku eluviisi piisavalt toetama,” ütleb uuringu autor Eesti Vegan Seltsi liige ja Tallinna Ülikooli dotsent Kadri Aavik. 

„Riiklikult on oluline toetada planeedisõbralikku elustiili, sealhulgas täistaimset toitu, ringmajandust ja keskkonnateadlikku käitumist. Loomakasvatusel põhineva toidusüsteemi muutmine ning täistaimse toidu laialdane kättesaadavus haridus- ja tervishoiusüsteemis ei peaks olema vaid kitsas veganite huvi, vaid ühiskonna ühine eesmärk, sest see toetab tervislikumat eluviisi ja kliimaeesmärke. On oluline, et kõik lapsed, olenemata vanemate toitumis- ja väärtusvalikutest, saaksid haridus- ja tervishoiusüsteemis võrdse kohtlemise osaliseks,“ lisab ta.

Uuring tõi välja olulisi takistusi, millega veganitest lapsevanemad puutuvad kokku haridusasutustes ja tervishoiusüsteemis. Näiteks saavad lapsed haridusasutuses harva täistaimset toitu või ei võimaldata neil ka oma toitu kaasa võtta. Tervishoiutöötajad suhtuvad sageli vegan lapsevanemate toitumisvalikutesse eelarvamuslikult, mis võib põhjustada vanematele ebamugavust ja segadust, sest täistaimse toitumise on heaks kiitnud suurimad rahvusvahelised toitumisorganisatsioonid, nende seas ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon. 

Institutsioonide kohanemine kestlikuma toitumise pakkumise ja toetamisega looks võrdsed tingimused vegan peredele ja aitaks muuta haridus- ja tervishoiusüsteemi vastutustundlikumaks ja kaasavamaks. 

“Eesti Vegan Selts kutsub haridusasutusi ja tervishoiusüsteemi võtma vastutust ja tegema samme täistaimselt toituvate laste parema toetamise suunas. Institutsioonide valmidus muuta oma hoiakuid ja pakkuda kõigile lastele sobivat toitu aitab kaasa kestlikuma ja võrdsema ühiskonna loomisele. Hetkel on keskkonnateadlik eluviis tehtud inimestele keerulisemaks, kuid see pole asjakohane ning vajab kiiret muutmist,” leiab Anny Drobet Eesti Vegan Seltsi juhatusest.

Uuringuraport kannab pealkirja “„Kui teie otsustasite teistmoodi elada, siis kannatage”: institutsioonide valmisolek toetada kestlikumat eluviisi veganitest lapsevanemate vaatest”, siin on põhilised järeldused:

Vegan lapsevanemate igapäevane katsumus haridussüsteemis: kust saada täistaimset toitu?

Lapsevanemate peamiseks mureks on, et koolid ja lasteaiad ei suuda pakkuda täisväärtuslikku täistaimset menüüd, jättes vanematele keeruka valiku – kas pakkida igapäevaselt lapsele kodust toitu või leppida, et laps peab sööma loomset toitu. "Meie jaoks on oluline, et meie lapsed saaksid oma väärtustele vastavat toitu," ütles üks uuringus osalenud lapsevanem. Kahjuks ei ole enamik haridusasutusi valmis seda pakkuma.

Loomne toit on norm

Tunnetati, et kuna loomade tarbimine on haridusasutustes normiks ning osaks (varjatud) õppekavast ja enamiku õpetajate hoiakutest, siis ei saa loota õpetajate toele, kui last tema täistaimse toitumise tõttu halvustatakse. Üks uuringus osaleja ütleb: “Minu lapsed ei taha olla erinevad, nad tahavad olla samasugused teistega, kuuluda.” Ning selgitab, et kui laps pidevalt oma eritoitumisega kooli sündmustel eristub, saab ta negatiivse tähelepanu osaliseks, samal ajal kui peaks normaliseerima keskkonnasõbralikku toitumist.

Ebavõrdsuse süvenemine

Täistaimse toidu puudumine haridusasutustes tekitab kestlikult toituda soovivatele peredele lisatööd ja mõjutab nende tööelu. Kui haridusasutus ei paku täistaimset toitu, peavad lapsevanemad, sageli emad, igapäevaselt valmistama ja kaasa pakkima lapsele sobiva toidu, mis nõuab märkimisväärselt aega ja vaeva. "See kurnab vaimselt ja füüsiliselt," ütleb üks lapsevanem. Seetõttu süvendavad sellised institutsionaalsed puudujäägid ka soolist ebavõrdsust.

Eelarvamused tervishoiusüsteemis

Uuringust selgus, et osade veganitest lapsevanemad ei julge oma perearstile või lastearstile mainida, et nende lapsed toituvad täistaimselt, kartes negatiivseid reaktsioone või ebaprofessionaalseid soovitusi. Selline suhtumine tervishoiutöötajate poolt toob kaasa ebamugavust ja võib tekitada ebakindlust vanemates, kes soovivad teha teadlikke valikuid oma lapse tervise toetamiseks. 

Uuring on kättesaadav Eesti Vegan Seltsi kodulehelt

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta