Täna, 16. septembril tähistab ligi 200 riiki üle maailma rahvusvahelist osoonipäeva. Just sel päeval, 1987. aastal sõlmiti Montreali protokoll, mille eesmärgiks on riikide vahelise koostööna ühiselt kaitsta osoonikihti. Eesti liitus protokolliga 1996. aastal.

“Võitlus osoonikihi taastumise eest on olnud edukas ning teadlased arvavad, et osoonikiht taastub käesoleva sajandi lõpuks. See saab toimuda vaid eeldusel, et osalised täidavad oma kohustusi ehk loobuvad osoonikihti kahandavate ainete kasutamisest. Samuti tuleb tagada osoonikihi taastumiseks võimalikult soodsad tingimused ning sellele on hakanud Montreali protokolli osalised üha enam tähelepanu pöörama,” ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Eestis on osoonikihti kahandavad gaasid väga suures osas kasutuselt kõrvaldatud ning kasutamise koguseid vähendatud. Lisaks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja taasväärtustamise korraldamisega tegelevad asutused. Näiteks Tallinnas, Suur Sõjamäel tegutseb riiklik osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskus.

1987. aastal sõlmitud Montreali protokolli peetakse üheks edukaimaks ning ka suurima liikmete arvuga rahvusvaheliseks lepinguks. Praeguseks on lepingu ratifitseerinud 197 riiki. Protokolli eesmärgiks on piirata ja lõpuks ka täielikult kasutuselt kõrvaldada osoonikihti kahandavad ained, samuti reguleeritakse osoonikihti kahandavate ainete tootmist, hävitamist ja riikidevahelist importi ja eksporti.

Osoonikihti kahandavate ainete kasutamise üle on saavutatud kontroll ning neile on seatud ranged piirangud. Riikidevaheline koostöö on olnud niivõrd edukas, et 2010. aasta lõpuks olid 197 protokolliosalist suutnud käibelt kõrvaldada 98% osoonikihti kahandavatest ainetest; samuti on vähenenud tootmine- 1987. aastal, kui alustati osoonikihi kaitsmist, toodeti osoonikihti kahandavaid aineid 1,8 miljonit tonni aastas, nüüdseks on see vähenenud 45 000 tonnile (2010 aastal).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta