Üldrahvalikke rõõmuhetki on eestlastele pakkunud näiteks laulu- ja tantsupeod või meie sportlaste edu. Möödunud aastal leidsid Eesti inimesed võimaluse abistada Gruusiat nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübara sõnul oli aga edukamaks ühiseks ettevõtmiseks „Teeme ära 2008“.

„See on parim konkreetne näide pärast iseseisvuse taastamist, kuidas oma jõud ühendasid erinevate elualade ja eri ühiskonnagruppide inimesed. Niimoodi, erinevaid teadmisi, oskusi ja võimalusi kokku pannes peakski märksa enam asju Eestis toimuma – on väheusutav, et olulisi küsimusi suudaks üksi pusides edukalt lahendada kas avalik võim, äriettevõtted või kodanikuühendused,“ sõnas Urmo Kübar.

Kellele jääb õigus

Tänases Eestis tundub, et riigivõim üritab sageli asju vaikselt ära teha. Urmo tõi näitena välja mulluse looduskaitsereformi, kus keskkonnaorganisatsioonidele kinnitati, et ärgu nad muretsegu, asju alles plaanitakse ning enne otsuste tegemist räägitakse kõik läbi. Ühel hetkel olid otsused aga juba tehtud.

„Mõnikord poliitikud ja ametnikud arvavad, et tavakodanik teab teemast liiga vähe, et pädevalt kaasa rääkida. Kardetakse, et ideed arutades võidakse see teadmatusest põhja lasta,“ rääkis Urmo Kübar.

Ta arvas, et hirmu põhjustab oskamatus inimesi kaasata, et arutamine läheb üle mokalaadaks, kus igaüks seisab ainult oma huvide eest ning lõpuks lähevad kõik tülli ja kasu asemel sünnib asjast hoopis kahju.

Urmo sõnul on sellised hirmud sageli inimestel, kes ei ole koostööd eri huvigruppide vahel elus korralikult proovinud. „Minu kogemused ütlevad, et hirmud on enamasti päris elust suuremad ning tegelikkuses suudavad inimesed asju koos teha küll,“ ütles ta, „väga palju sõltub õnnestumine eestvedaja oskustest. Osalejatel on vaja aru saada eesmärgist, miks midagi koos tehakse, samuti peab hoidma neil jooksvalt silmi säravana.“

Urmo on veendunud, et enamikus oma elu puudutavates küsimustes (aga kellegi elu puudutavad ju kõik teemad) ongi igaüks ise parim spetsialist tänu oma elukogemusele. „Iga inimene võib eksida, aga mida suurem on arutellu kaasatute ring, seda väiksem on tõenäosus, et ühe eksimus mõjutab lõpptulemust. Samas on selge, et kõiki küsimusi ei jõua kõigi inimestega läbi rääkida ning see pole ka vajalik, sest kaugeltki igaüks ei taha igas asjas sõna sekka öelda,“ jutustas Urmo.

Urmo sõnul on lahendus see, kui hoida arutelud soovijatele avatud, püsida ise võimalikult ärgas ja vältida mugavust ning endalt pidevalt küsida, kas see, mida ma praegu teen, on parim võimalikest variantidest – kas ma olen suutnud kaasa haarata need inimesed, kellel võiks olla antud teema suhtes huvi, teadmisi ja kogemusi.

Teeme koos

Eelmise aasta prügikoristusaktsioon „Teeme ära 2008“ koondas palju sõbralikke inimgruppe, sama on loota ka tänavusest ettevõtmisest „Teeme ära! Minu Eesti“. Igapäevaelus algavad paljud ühised arutelud aga negatiivselt, näiteks protestimisest millegi ehitamise vastu. Tihti veel vahetult enne seda, kui koppa plaanitakse maasse lüüa. Siis kuulevad protestijad ka etteheiteid: „Miks ei kõneldud siis, kui vallamajas detailplaneeringule kommentaare oodati?“

Urmo sõnul on kaasajal oluline tagada, et osalejad arutelu vajadust mõistaksid ja tuleksid kaasa rääkima. Ta on näinud, kuidas Inglismaal koostatakse detailplaneeringut koos kohalike elanikega, tõstes väikeseid papist maju küla kaardil edasi-tagasi ja arutades eri variantide plusse-miinuseid. „Sel moel on plaanitav palju paremini arusaadav, kui näiteks pikka ja keerulist keskkonnaekspertiisi lugedes,“ ütles ta.

Samas mõistab Urmo ka kaasamisega seotud raskusi. „Esimestel kordadel ei tohiks püstitada liiga suuri ootusi, sest sisukat koostööd on vaja õppida nii avalikul võimul kui ka kodanikuühendustel ja selleks on vaja kogemusi, eelkõige aga tahet,“ märkis ta. „Harv pole ka see, et ametnik isegi tahab kaasata erinevaid ühiskonnagruppe, kuid ülemus ütleb, et meil on tähtajad kukil ning tegele asjalike asjadega.“

Koostöö edukus sõltub sellest, kui kõik osapooled on valmis tegema veidi rohkem kui ametlikult nõutud. Igaüks, nii poliitik, kodanikuühenduse esindaja kui ka ettevõtja, võib mõelda enda kasule. Hea kodanik on see, kes armastab ennast ja teisi.

Allikas: Minu Eesti