Eesti Keskkonnaühenduse Koja (EKO) liikmed andsid 3. detsembril keskkonnaministrile Mati Raidmale üle värskelt koostatud poliitikasoovitused.
- Bioneeri uudised
- 3. detsember 2014
Keskkonnaühendused on poliitikasoovitustesse koondanud teemade kaupa Eesti jaoks olulisemad keskkonnaprobleemid ning ettepanekud nende võimalikuks lahendamiseks.
Keskkonnaühenduste hinnangul on keskkonnakaitse sektoris puudu süsteemsest lähenemisest ja paljudel probleemidel ei ole riigi tasandil nö “peremeest”. “Keskkonnavaldkond vajab terviklikku planeerimist, sealhulgas on tarvis üle vaadata keskkonnastrateegia ja koostada põhjalik tegevuskava,” nentis EKO koordinaator Kai Klein.
Üldiselt on Eesti keskkonnasektor alarahastatud, mida näitab riigiasutuste regulaarseks tööks vajalike vahendite taotlemine Keskkonnainvesteeringute Keskusest. “Leiame, et riik peab tagama regulaarse keskkonnakaitse riigieelarvest. Ühtlasi tuleb taastada Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarve tõus masueelsele ajale – vaid nii on võimalik minna investeeringute toel üle rohelisele majandusele,” selgitas EKO koordinaator Kai Klein.
Lisaks leiab poliitikasoovitustest ühenduste ettepanekud energeetika, maavarade, kemikaalide, transpordi, merealade kasutuse, põllumajanduse, elurikkuse, metsanduse ning keskkonnaharidusega seotud probleemkohtade lahendamiseks.
Loe, mida siis ministrile soovitati?
Elukeskkonna säästmine
Loodus- ja linnudirektiivide uuendamisel nõuda, et nendes seatud eemärgid ei leeveneks ja Natura 2000võrgustikku kuuluvate alade kaitse põhimõtted ei muutuks.
Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika tuleb reformida nii, et kõik toetused seotakse meetmetega, mis tagavad avalike hüvede, sh mullaviljakuse ja süsinikuvarude säilimise või viib nende parandamisele ning senisest otsetoetuste süsteemist tuleks loobuda.
Turbakaevandusalade, turba ja turvasmuldade põllumajandusmaana kasutusest tulenevad kasvuhoonegaaside emissioonid maksustada CO2-maksuga eesmärgiga vähendada sektori heitkoguseid ja säilitada mullaviljakust ning süsinikuvarusid ja tagada loodusressursside efektiivsem kasutus.
Euroopa Liidu üleselt tuleks maksustada mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses.
Energeetika
Lõpetada põlevkivisektori subsideerimine riigieelarve vahenditest.
Muuta taastuvenergiatootmise toetuste skeemi selliselt, et toetuse määrad oleksid kehtestatud fikseeritud ajaperioodiks ja toetusi makstakse riigieelarve vahenditest, mitte elektritarbijate poolt nagu täna.
Edendada hajutatud energiatootmist, kehtestades Elektrituru seaduses energiaühistutele õigus tegutseda energiatootjana ja andes energiaühistutele riigi maa pika-ajaliseks kasutamiseks sümboolse tasuga.
Muuta mootorkütuste maksustamise põhimõtteid nii, et maksumäärad oleksid otseses seoses kütuste energiasisalduse ja CO2 heite suurusega.
Kehtestada põlevkiviõli tootemaks, mille suurus seatakse sõltuvusse nafta maailmaturu hinnast.
Eraldada riigieelarvest vahendeid energiasäästumeetmete rakendamiseks ja taastuvenergia tootmisseadmete ehitamise toetustena nii ühistutele kui füüsilistele isikutele.
Koostada nii maismaad kui ka merealasid käsitlev üleriigiline taastuvenergeetika teemaplaneering. Teemaplaneering peab analüüsima kõigi taastuvenergeetika liikide ressursside potentsiaali ja kasutuselevõttu ruumiliselt, sh arvestama keskkonnakaitseliste kriteeriumitega.
Energiasektori investeering taastumatute loodusvarade kasutusse peab samas määras (kWh – kuna 1 ühikut põlevkivi on võimalik kasutada vaid ühekordselt) andma investeeringu taastuvate energiaallikate kasutusse (Nt. tootmisvõimsus vastavalt 1 W 1 kWh fossiilenergia kohta).
Mitte toetada hüdroenergeetika arendamist ja toimimist juhtudel, kus selle tootmine on vastuolus liigikaitsega (nt takistatud kalade ligipääs kudemisaladele).
LNG vastuvõtuks vajaliku uue gaasitaristu arendamine peab arvestama loodusväärtustega. Paldiski Pakrineeme on looduskaitselistel põhjustel LNG terminali asukohaks sobimatu.
Maavarad
Uute kaevanduste rajamine peab põhinema ruumilisel planeeringul (maakondade üldplaneeringud), mille koostamisel viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning kuhu kaasatakse avalikkus. Huvide konfliktide kohad kaardistatakse.
Et anda selge raamistik maavarade kasutuse ruumilisele planeerimisele koostada riiklik maavarade kasutuse strateegia, mis käsitleks kõiki Eestis leiduvaid maavarasid ja mille raames oleks võimalik erinevaid huve laiemas plaanis ja koosmõjus kaaluda.
Kaevandamislubade andmise praktika vajab ülevaatamist ning muutmist. Vaja oleks alustada laiemat diskussiooni kaevandamise mõjude leevendamise võimaluste tõhusamaks muutmiseks.
Mitte avada Eestis fosforiidikaevandusi.
Kaevandatud ja tühjaks ammutatud maardlad tuleks rekultiveerida võimalikult looduslähedaseks, maksimaalse elurikkuse taastamise võimalusi silmas pidades.
Kemikaalide valdkond
Viia kemikaalid ja kemikaaliohutuse valdkond keskkonnaministeeriumi haldusalasse, nii nagu see on enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides. See võimaldaks paremat ohtlikest kemikaalidest tulenevate riskide haldamist ning keskkonnakaitseliste eesmärkide elluviimist.
Kemikaalide valdkonna jaoks tuleks välja töötada nii tervise- kui keskkonnakaitselisi aspekte hõlmav ühtne kemikaaliohutuspoliitika.
Kasutusele tuleks võtta üks ühtne andmebaas Eestis kasutusel olevate ohtlike kemikaalide kohta, mis kataks kõikide asjaosaliste vajadused ning kust saaks andmeid ristkasutada.
Potentsiaalsete uute veekeskkonnale ohtlike ainete, nagu näiteks ravimite toimeained, esinemine pinnavees vajab täiendavate uuringutega kontrollimist. Kui nende leidumine pinnavees kinnitust saab, tuleb need ained lisada riiklikusse seireprogrammi.
Transport
Reorganiseerida ja arendada kogu avaliku sektori transpordi, taristu ja liikuvusalane haldus- ja planeerimissüsteem (näiteks sarnaselt Soome ja Rootsi kogemusega Maanteeameti pädevuse laiendamine maantee-organisatsioonist transpordi ja liikuvuse ametiks), mis võimaldab tagada praeguse killustatuse asemel taristu ja transporditeenuste terviklahendusi, vähendavad sundliiklust ning toetavad ühistranspordi ning kergliikluse eelistamist.
Kütuseaktsiis, mida riik on viimase 15 aasta jooksul 10 korda tõstnud, on end transpordimaksuna ammendanud ning selle edasine tõstmine pole kasvavate kütusehindade ning maapiirkondade suurema hinnatundlikkuse kontekstis Eestis mõistlik. Seetõttu on vaja ökonoomsema sõidukipargi saavutamiseks otstarbekam rakendada sõiduautode energia klassi põhiseid makse (mille puhul ei maksustata kõiki autosid, vaid ainult madalama energiaklassiga autosid) ning 10 aasta jooksul minna üle nutikatele kilomeetripõhistele teekasutus tasudele.
Ühistranspordi ja kergliikluse arengupeetusest üle saamiseks on vaja pikaajalist säästva liikuvuse arenguprogrammi, mis toetab süsteemselt riigi ja kohaliku tasandi taristut, linnatänavate kaasajastamist, liiklusohutust ning säästvaid liikuvusteenuseid 30 miljoni euroga aastas. Harju- ja Tartu maakonnas on vaja ühtset piletisüsteemi (mitte lihtsalt piletimaksesüsteemi), mis võimaldab vähendada killustatust maakonna, kohaliku, avaliku ning kommertsliinide vahel.
Ühendada paremini erinevaid liikumisviise ümberistumissõlmede, pargi ja reisi, kiirrendiautode ja linnade jalgrattaringlussüsteemide arendamisega.
Sundliikluse vähendamiseks tuleb paremini sidustada maakasutust ja transpordikorraldust – on oluline, et uued töö- ja elukohad ning tõmbekeskused planeeritakse ainult väga hea ühistransporditeenusega kohtadesse. Siin on oluline roll ka riigiasutuste ümberkolimisel ja riigi kinnisvaraarenduste asukohavalikul ning vajadusel aktiivse arendajarolli võtmisel väga hea ühistranspordijuurdepääsuga piirkondades.
Töötada välja jalgsi, jalgratta ja/või ühistranspordiga tööle liikujatele kulude maksuvabastuse- ja toetusmehhanism.
Konkreetsete taristuprojektide tasemel leiame, et Tartu-Tallinn I klassi maantee ehitamise asemel tuleb eelisarendada kiiret rongiühendust Eesti suuremate linnade vahel ning Riia ja Peterburi suunal. Samuti leiame, et tuleb lõpetada riigi ressursside kulutamine Suure väina püsiühenduse planeerimiseks. Rail Balticu puhul tuleb jätkuvalt kaaluda kõiki strateegilise tasandi valikuid ning mõjusid. Rongiliikluse arendamisel keskenduda olemasoleva taristu parandamisele kõrgemate (160 km/h) kiiruste võimaldamiseks, jätkata tuleb reisirongiühenduste parandamisega, lisada diiselrongidele jalgrattavagunid, täiendada Narva, Valga ning Koidula suunal uut veeremit kaugrongidega ning taastada Riisipere-Haapsalu raudteeühendus mööda olemasolevat raudteetammi.
Merealade kasutus
Algatada viivitamatult kõiki Eesti merealasid hõlmav ruumiline planeering ning see lõpuni viia uue Riigikogu koosistumisaja jooksul.
Asutada naftafond kuhu kogutakse raha nafta transiidi pealt ja millest hüvitatakse reostustõrje investeeringute, vabatahtlike ja ametkondade reostustõrje koolitus ja õnnetuste likvideerimise kulud.
Arvestades seda, et meremajandus on valdkondade ülene teema, tuleks luua riigikantselei juurde meremajanduse komisjon või töörühm, kelle ülesandeks oleks nõustada peaministrit riigi tegevusel meremajanduse valdkonnas, kaasates selleks erinevad ministeeriumid ja nende allasutused vastutustundliku meremajanduse arendamiseks.
Eesti suuremate reoveepuhastite väljalasud peavad olema pideva seire objektiks. Reoveepuhastite väljalaskudest satub ohtlikke aineid Läänemerre juurde, kuid selle takistamiseks vajame korralikke ajakohaseid andmeid.
Mahepõllumajandus
Mahepõllumajanduse süsteemse arengu toetamine nii riiklike kui Euroopa Liidu toetustega.
Poollooduslike koosluste hooldamise jätkuv toetamine tagamaks nende koosluste säilimine ja liikidele
Kinnitada kiiremas korras pikalt eelnõude faasis seisnud kaitsealade kaitse-eeskirjad, kaitsekorralduskavad ning liigikaitse tegevuskavad ning tagada kaitsekorraldus- ja liigikaitse tegevuskavades ette nähtud vajalike looduskaitseliste tööde püsiv rahastamine nii era- kui ka riigimaal.
Kaasata aktiivselt kohalikke kogukondi kaitsealade haldamisse: ametkondade ja kohalike elanike vahel tuleb teha pidevat koostööd.
Tagada eramaadel looduskaitseliste piirangute võrdne kompenseerimine sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda.
Peatada 2020. aastaks elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste kahjustumine ning need võimaluste piires taastada, suurendades Eesti panust ELi ja maailma elurikkuse vähenemise ärahoidmisesse.
Töötada välja ja rakendada elurikkusele avalduvate negatiivsete mõjude hüvitamise (vältimine, leevendamine, asendamine, rikastamine) põhimõtted planeeringute ja keskkonnalubade menetlustes. vajalikud elutingimused. Riigimaal poollooduslike koosluste pideva ja kvaliteetse hooldamise tagamine.
Muuta ettevaatlikumaks senist liiga liberaalset suhtumist geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamisse ja pestitsiidide laialdasse kasutamisse ning seostada need ka inimese tervisega.
Eesmärgiga säilitada põllu- ja rohumaade süsinikuvaru, tuleb süsinikubilansi täpsemaks hindamiseks hakata Eestis läbi viima regulaarseid kasvuhoonegaaside mõõtmisi ja teostada pikaajalist süsinikuvaru seiret, mis toimuks vastavalt eri tüüpi muldadel. Saadud andmetest lähtudes töötada välja mullatüübipõhised meetmed mulla süsinikuvaru hoidmiseks ning arendada põllumajanduse nõuandesüsteemi ja toetuste põhimõtete väljatöötamist.
Täiendada ja laiendada veeseire programmi ning uuringute planeerimist veekeskkonnale ohtlike ainete osas, tõhustada konkreetsete meetmete (puhverribad, märgalad jms) elluviimist veekogude hea seisundi tagamiseks
Alustada liigipõhiste keskkonnameetmete rakendamist kaitsealuste liikide asurkonna püsimajäämise tagamiseks maaelu arengukava kaudu. Senised laiapõhjalised keskkonnameetmed ei ole olnud piisavad, et vähendada näiteks põldtsiitsitaja, nurmkana või suurkoovitaja arvukuse langust, kelle kaitseks tuleks rakendada erinevaid niitmisaegu, ohjata kisklust ja taastada elupaiku.
Kuna just põllumajandusmaastikku elurikkus on Eestis märkimisväärselt langenud, on vaja põllumajandusministeeriumi poolt rahastatavaid rakendusuuringuid põllumajandusmaastike kaitsealuste liikide säilimiseks.
Traditsioonilise väiketootmise soodustamine põllumajandusliku ökoloogilise heterogeensuse säilitamiseks.
Looduskaitse
Kinnitada kiiremas korras pikalt eelnõude faasis seisnud kaitsealade kaitse-eeskirjad, kaitsekorralduskavad ning liigikaitse tegevuskavad ning tagada kaitsekorraldus- ja liigikaitse tegevuskavades ette nähtud vajalike looduskaitseliste tööde püsiv rahastamine nii era- kui ka riigimaal.
Kaasata aktiivselt kohalikke kogukondi kaitsealade haldamisse: ametkondade ja kohalike elanike vahel tuleb teha pidevat koostööd.
Tagada eramaadel looduskaitseliste piirangute võrdne kompenseerimine sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda.
Peatada 2020. aastaks elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste kahjustumine ning need võimaluste piires taastada, suurendades Eesti panust ELi ja maailma elurikkuse vähenemise ärahoidmisesse.
Töötada välja ja rakendada elurikkusele avalduvate negatiivsete mõjude hüvitamise (vältimine, leevendamine, asendamine, rikastamine) põhimõtted planeeringute ja keskkonnalubade menetlustes.
Metsandus
Metsanduse arengukava aastani 2020 eesmärgid tuleb ümber hinnata tagamaks raiemahtude kavandamisel metsade tagavara säilimise. Lähtudes hetkel kehtestatud raievanustest, toob metsaraie mahus üle 9 miljoni tihumeetri kaasa puidu raie- ja kasutusmahtude olulise vähenemise järgneva 40 aasta jooksul. Seonduvalt metsa tagavara vähenemisega kahandaks 9 miljonist tihumeetrist suurem raie metsade süsiniku tagavara.
Pikaealiste puittoodete kasutuse toetamine ja propageerimine, nt avaliku sektori hoonete ehitus puidust. Vajalikud on vastavad investeeringutoetused puittoodete arendusse, töötlemise tehnoloogiatesse ja toodete turustamisse. Regulatiivsete meetmetena soovitame keskkonnahoidlike hangete korraldamisel luua võimalus kasutada ehitise süsiniku jalajälge ühe hinnatava parameetrina.
Võtta täiendavalt range kaitse alla metsi laane-, salu- ja sooviku kasvukohatüüpidest, et saavutada range kaitsega metsade tüpoloogiline esinduslikkus.
Suurendada pärast raiet lankidele jäetavate bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks mõeldud surnud ja elus puidu koguseid vähemalt 15 tihumeetrini hektari kohta.
Tagada erametsades leiduvate vääriselupaikade kaitse, kaotada metsaseadusest väärielupaikadele kehtestatud 7 hektari suurune pindalapiirang ning korraldada erametsaomanikele laialdasi loodusväärtuste teemalisi koolitusi.
Tagada eramaadel looduskaitseliste piirangute võrdne kompenseerimine sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda.
Valitsuse tasandil tuleb kiiremas korras otsustada haridus- ja teadusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi rollid selles haridusvaldkonnas, et tänaseks rajatud keskkonnahariduskeskuste võrgustik ning sisuline kompetents ei manduks, vaid areneksid edasi ja oleksid säästva arengu eesmärkide saavutamisel olulisteks tegijateks.
Koostada pikaajaline keskkonnahariduse või säästva arengu hariduse arengu- ja tegevuskava.
Poliitikasoovitused saadeti ühtlasi kõikidele erakondadele ning need on kättesaadavad EKO kodulehelt.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
