Eesti väikseim pütt – väikepütt – on vaid pardipoja suurune. Võib juhtuda, et veekogul ujuvate pardipesakondade seast ei pruugi teda märgatagi. Ka on väikepütt pelglik ning see kõik teeb tema vaatlemise raskeks. Õnneks saadab väikepütt aeg-ajalt lendu kilkavaid häälitsusi.

Kuna Eesti asub väikepüti levila põhjapiiril, on ta meil hajusa levikuga haruldane pesitseja – madalaveelistel veekogudel, pesitsusajal sageli ka kalakasvanduste tiikidel pesitseb Eestis hinnanguliselt 20–40 paari väikepütte. Üllatuslikult asub enamik väikepüti pesitsuspaiku Eestis hoopiski kultuurmaastikul, isegi keset asulaid. Väikepüti udusulis poegi on leitud veel septembris – see kinnitab, et osa Eesti väikepüttidest pesitseb suve jooksul kaks korda.

Kuna peidulise eluviisi tõttu on teadmised väikepüti leviku kohta Eestis äärmiselt lünklikud, palume linnuhuvilistel kõik väikepüti vaatlused sisestada rakenduse Legulus kaudu või andmehalduse keskkonda PlutoF, kust need jõuavad portaali eElurikkus. Vaatlused võib saata ka Eesti Ornitoloogiaühingusse e-kirjaga aadressil eoy@eoy.ee.

Väikepüti kohta saab täpsemalt lugeda tuttpütiaasta kodulehelt.

Kõigi Eestis olevate püttide tutvustused.

Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta