Tõtt-öelda ma täna üllatusin. Kohe vägagi.

Sellega seoses meenus mulle ka üks teine üllatav lugu. Kunagi, mitu aastat tagasi, rääkis üks Vikerraadio sümpaatsetest hommikuprogrammi juhtidest, kuidas tema sattus taarat ära andma. Et enne teda oli üks kahtlane tegelane, et otse mitte asotsiaal öelda, andnud ära kohe mitu suurt kotitäit õlletaarat ja vajutanud siis, kui viimane ühik oli torust läbi lastud, valikule "Annetan!".

Just nimelt annetuse (laste hüvanguks) oli ta valinud, mitte aga raha tagasi. Raadioreporter oli siis olnud üsna veendunud, et vaesel mehel läks värisev käsi kogemata õigest nupust mööda. Aga kui tark aparaat annetajalt kinnitust küsis, et kas olete kindel, siis vajutanud lahke mees taas otsustavalt "Jah!" valikut.

Minu üllatus seisnes selles, et on meil farmis üks karjak. Selline endasse tõmbunud, vähese jutuga, pigem üldse moka otsast pobisev mees, kui sedagi. No olen temaga püüdnud ikka rääkimist alustada, aga ei võta vedu. Tihti on vaesel mehel ka rasked ajad. Teadagi, millise joogikese pärast.

Ja täna siis märkan imestusega, et mees istub lõunatunnil omaette nurgakeses ja vaatab-kuulab läbi oma mobiili kordussaadet meie hiljutisest ühislaulmisest. Parajasti kõlas just laste unelaul "Mina ei taha veel magama jääda".

Juba fakt ise, et antud karjak oskab läbi oma digiaparaadi sellist telekordussaadet vaadata, oli mu jaoks üllatav. Järelikult on tal ka korraliku raha eest internetipakett tellitud ja makstud. Kaasaegne inimene! Tundsin end ajas pisut mahajäänud olevusena, sest mina ei tunne oma mobiili võimalusi ja ei raatsi nende eest ka maksta.

Kui aga pärast mehega juttu tegin, üllatusin veelgi enam. Küsisin, et kas tema on ka kunagi kooris laulnud, ja arvasin vastuseks kuulvat, et kunagi koolis ju lihtsalt pidi koorilaulust osa võtma, sunniviisiliselt.

Aga karjak rääkis mulle päris selge sõnastusega, et tal oli kunagi üks raske probleem kõris olnud, mingi verevalum häälepaeltes või midagi sellist, ja see ei lasegi enam laulda. Küsisin siis jätkuks, et kas ta muidu ikka on laulumees oma hingelt ja armastab laulda? Ja ma sain vastuse - ilusa, lühikese ja siira: "Kes ei armastaks?"

Teate, otsemaid sulas mu süda üles eelarvamuste võõristavast jääst ja tundis teises inimeses ära "omainimese"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta