Sel aastal toimus 16.-18.augustil juba kaheksanda Põlvamaa Ökofestival „Rohelisem Elu“. Kolme päeva jooksul tutvustati Põlvamaa eri paigus huvilistele piirkonna looduse mitmekesisust, toimusid temaatilised seminarid, töötoad, filmi- ja vestlusringid. Festivalile pani punkti 18. augustil Karilatsis, Põlva Talurahvamuuseumis toimunud perepäev, kus toimus muuhulgas ka suur omamaise toodangu laat.

Laata külastas üle 6000 inimese, ürituse õnnestumisele ja mõnusale õhustikule aitasid kaasa 165 kaubitsejat ja töötubade läbiviijat ning ilmataat, kes hoolitses tõelise suvesooja ja päikesepaiste eest. Lisaks osales perepäevale eelnenud päevade õpitubades, loodus-ja aiaretkedel kokku pea 300 inimest.

Festivali raames toimus eriprogramm ka Eesti Maanteemuuseumis, kus populaarseks osutusid Patrick McGinley poolt läbi viidud helitöötuba „Helivälitöö unplugged: keha kui lindistaja, paber kui kassett“ ning marja- ja seenekorvide punumise õpituba, mida juhendas Urmas Udso.

Bioneeri vabatahtlik Kristel Aija külastas festivali ajal Eesti Maanteemuuseumit ning võttis osa kogu perele mõeldud programmist “Roheline Tee”, mis tutvustas erinevaid liikumisviise minevikust, ning “Aknalaua-aianduse” töötoast, kus Tuuli Tubin õpetas ise taaskasutuse põhimõtteid järgides valmistama isekastuvad taimepotte. Külaskäigust sündis põnev pildireportaaž.

Kes veel Eesti Maanteemuuseumisse sattunud, siis see asub kunagise Tartu-Võru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km ja Põlvast 12 km kaugusel.

“Roheline Tee” programm algas rännakuga vabaõhu näitusekeskonnas “Ajalooline teeruum”. Kõigepealt tutvusime erinevate liiklusmärkidega läbi ajaloo.

Külastajad said ülevaate ka kõige vanematest tee-ehituse viisidest – pildil on sootee, mis oli väga kindel ja vastupidav.

Lisaks tee-ehituse ajaloole sai tutvuda ka tee-ehituse tänapäevaga ehk mis on tee all ja sees? 

Vabaõhunäitusel saab vastatud ka kõiki pidevalt piinav küsimus - miks augud tee sisse tulevad?

Programm võimaldas teha mitmeid pilguheite minevikku, näiteks sai proovida jahu jahvatamist, mis oli päris raske töö ka suurele mehele.

Pärast töötegemist sai teeäärsest kõrtsitoast endale keelekastet ja lastele midagi head kaasa osta.

 Vabariigi aegsest Paide linna piiritähisest läbi ning retk jätkus.

Suurematele pakkus edasine juba meeldivat äratundmisrõõmu, lastele aga niisama põnevat avastamist, milline nägi vanasti välja bensiinijaam ning mida kujutasid endast piimapukid?

Pikemalt on vabaõhuprogrammist ehk Ajaloolise Teeruumi näitusest kirjutatud siin: muuseum.mnt.ee.

Edasise ekskursiooni käigus tutvusime Eestis ehitatud elektriautoga (pildil), samuti on fotol oleval vanaaegsel kaardil näha piirkond, kus Maanteemuuseum asub.

Väljas on ka esinduslik vanade mootorrataste kollektsioon.

Muuseumis on võimalik tutvuda ka vanade tee-ehitus masinatega ning proovida ise järele, kuidas vanasti see tee-ehitamine käis.

Kui kõik teed, masinad ja autod üle vaadatud, on aeg ise sõitma minna – pere pisematele pakub liikluslinnas ringisõitmine palju põnevust, aga ka õppimisvõimalusi, kuidas korrektselt liigelda.

Seejärel oli aeg sammud seada siseruumidesse, kus toimus töötuba „Aknalaua-aiandus“.

Enne töötoa läbiviimist rääkis Maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin muuseumi ajaloost, tegevustest ja üritustest. Maanteemuuseum avati 2005. aastal ning suur juurdeehitus Euroopa Regionaalaregufondi rahade toel valmis 2010. aastal. 2011. aastal võitis muusem Turismiuuendaja 2011. tiitli. Suvel on muuseum väga populaarne perede seas, aga kevadeti ja sügiseti käivad paljud kooliõpilased ekskursioonidel ning liikluskasvatusprogrammidest osa võtmas.

Tuuli näitas, millised näevad välja vanadest plastpudelitest tehtud isekastuvad lillepotid ning seejärel võis töö alata.

Vajaminev varustus ning umbes tund aega hiljem valminud maitsetaimepott.

Kui meisterdamitund läbi, oli aeg vaadata üle muuseumi viimane osa – vanas postijaamas asuv siseekspositsioon.

Ka siseruumides jagub huvitavat vaatamist nii lastele kui täiskasvanutele – ehitatud on palju tillukesi külasid ja teid, mis annavad ülevaate vana-aja elust ning tee-ehituse ajaloost.

Suurematele külastajatele on väljas ka hulgaliselt põnevat lugemist. Kui tänapäeval inimesed armastavad arvamust avaldada teemadel, kuidas peaks teid ehitama või liiklust korraldama, siis näiteks teise maailmasõja ajal kasutati tee-ehituses sõjavange ning sõja järgselt läheduses elavaid inimesi. Teede seisukord oli väga halb ning vajas kõvasti parandamist, ja kuna samal ajal oli töötuid palju, otsustatigi väärtuslikku inimressurssi teede parandamisel-ehitamisel ära kasutada.

Vanasti olid kõige hirmsamad teed hoopis Raplamaal!

Kui muuseumile tiir peale tehtud, on võimalik veel kohvikus veidi keha kinnitada või teha väikene hobusõit, et seejärel koduteele asuda.

Maanteemuuseumis toimub aastaringseid erinevaid põnevaid üritusi, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ning juuli lõpus muuseumi sünnipäeva, mis toimub mõne ajastu teemapäevana. Kindlasti tasub muuseumisse uudistama minna ka jõulude ajal, kui sellest saab Jõulumaa ning näha saab jõuluteed.

Järgmine suurem üritus Maanteemuuseumis toimub 17.-20. septembril, kui viiakse läbi iga-aastane koolilastele suunatud liiklusnädal. Rohkem infot ürituste kohta leidub Maanteemuuseumi koduleheküljel: http://muuseum.mnt.ee/uritused/

Maanteemuusemi külastus toimus Põlvamaa ökofestivali raames. Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta