Hingamisterapeut Kert Grünberg jagas Bioneeriga omi teadmisi vabastava hingamise vallas.

  • Tarbimine ja tervis
  • 29. mai 2008
  • https://pixabay.com/photos/french-windows-lace-curtains-3853288/

Üldjuhul  me ei teadvusta, kuidas me hingame...

Suurem enamus inimestest hingab suhteliselt pinnapealselt ja vähe, sest meil on tekkinud harjumus ebamugavas olukorras hinge kinni hoida. Mõnes olukorras ohates või haigutades saame äkitselt aru, et oleme mõnda aega teadmatult hinge kinni hoidnud. Ohkamine ja haigutamine aitab meie kehas vabastada pingeid.

Me kõik elame, sest me hingame.

Teadliku hingamise kaudu  saame mõjutada oma teadvust ja tunnete intensiivust. Mida teadlikumalt ja sügavamalt me hingame, seda targemaks saame oma kehast, tunnetest  ning vajadustest. Kui me hoiame hinge kinni või hingame pindmiselt, siis koguneb meie alateadvusesse ja kehasse tagasihoitud nutt ning viha. Mida pindmisem on meie hingamisviis, seda rohkem koguneb meie kehasse pingeid. Paljud inimesed kogevad just suitsetades, et hingates sügavalt sisse nikotiini, nad lõdvestuvad. Kui proovida  hingata 10 minutit sügavalt ilma sigaretita, tekib sarnane lõdvestumise efekt, kuna saladus ei ole mitte nikotiinis vaid sügavas hingamises.

Hingamisteraapia (vabastava hingamise) seanss aitab terveneda negatiivsetest mõttemustritest ja minevikus kogetud valust ning toob tagasi rõõmu.

Peamine erinevus vabastava hingamise ja tavalise ehk normaalse hingamise vahel on, et   sisse ja välja hingamise vahel ei ole pausi ning sissehingamine on teadvustatult sügav. Igale sissehingamisele järgneb kohe lõdvestunud väljahingamine, mille järel toimub jälle kohene ilma pausita sissehingamine rindkeresse.

Vabastava hingamise seanss kestab ligikaudu 1 tund, kuid koos konsultatsiooni ja hingamisele järgneva integreerimisfaasiga, võib teraapiaseansi pikkuses arvestada kuni 3 tundi.  Hingamisteraapia aitab sul turvaliselt saada kontakti nende tunnete ja mõtetega, mida sa pole julgenud või tahtnud endale tunnistada. Kui seansi jooksul ilmub pinnale mõni emotsioon, siis on hea hingata sellest läbi, öeldes „jah” kõigele, mida sa oma kehas tunned või koged. Öeldes enesele „jah” saame kergemini kontakti enda tõelise olemusega ja läbi selle avanevad meile ka vastused.

Tervenemisprotsessis on väga oluline terapeudi kohalolek, kes pühendab sulle oma täieliku tähelepanu. Kogenud terapeudi abiga saad sa seansi käigus leida üles enda elueitavad mõttemustrid ja muuta need elujaatavaks.

Kogenud hingajal on hingamisseansse võimalik teha ka omaette, kuid sügavamaks tööks iseendaga on oluline ja soovitav, et sa leiaksid endale terapeudi, keda sa usaldad ja kelle toetusel läbid 10 individuaalseanssi. Ma olen kogenud, et kõige rahuldustpakkuvam ja toimivam hingamisseansside sagedus on kord nädalas. See tagab püsivad ja märgatavad muutused suhetes iseenda ja oma lähedaste kaaslastega.

Hingamisteraapiat on võimalik kasutada paljude traumade ravis.

1970ndatel avastas Leonhard Orr, et sünnitraumasid on võimalik ravida vabastava hingamise seanssidega. Mitmetes riikides, näiteks Rootsis, kasutatakse hingamisteraapiat  kui ametlikku meditsiini toetavat tehnikat unehäirete, depressiooni, peavalude, astma jms. haiguste ravis.

Leonhard Orri tehnikat on põhjalikult edasi arendanud  Binnie A. Dansby Inglismaalt, kes viib läbi hingamisterapeutide koolitusi  ka Eestis. Tema õpetus keskendub sünni tervendamisele ja rasedate naiste ettevalmistamisele valutuks sünnituseks.

Info algallikas@gmail.com. Infot hingamisterapeutide kohta www.hingamine.com.