Iga kolmas 7.-12. klassi matemaatikaõpetaja on Eestis 60-aastane või vanem ning pensionile suunduvate õpetajate asendamiseks on lähikümnendil vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat. Kuigi kaks kolmandikku matemaatikaõpetajaks õppinutest jääb ametisse püsima, on pealekasv vajalikust pea kaks korda väiksem ning suurim matemaatikaõpetajate asendusvajadus on Lääne maakonnas ja Raplamaal, toob Arenguseire Keskus välja lühiraportis “Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid“.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et aastatel 2005−2023 on Eestis koolitatud üle 600 matemaatikaõpetaja, kellest 64%-l on praegu peamine töösuhe õpetajana. Samas ei piisa sellest tempost pensioniikka jõudvate õpetajate asendamiseks. “Matemaatikaõpetajate pealekasv on asendusvajadusest pea kaks korda väiksem ning paraku tuleb lisaks arvestada ka noorte matemaatikaõpetajate keskmisest kõrgema ametist lahkumise määraga, mida mõjutavad nii nende alternatiivsed töövalikud ja nende parem tasuvus kui ka õpetajate suur koormus,” selgitas Kindsiko.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et 2023/24. õppeaastal oli Eestis 3289 matemaatikaõpetajat ning kõige kriitilisem järelkasvu vajadus on 7.-12. klassides, kus iga kolmas õpetaja on enam kui 60-aastane. Maakonniti on suurim matemaatikaõpetajate asendusvajadus Läänemaal ja Raplamaal, kus vastavalt 46% ja 42% matemaatikaõpetajatest on 60-aastased ja vanemad. 

Arenguseire Keskuse analüüsist selgub, et probleemiks on ka noorte matemaatikaõpetajate lahkumine koolidest. Näiteks õppeaastal 2021/22 lahkus ametist 244 matemaatikaõpetajat, kellest 46% olid alla 40-aastased. 

Matemaatikaõpetajate alternatiivsed töövalikud on kõige tasuvamad Tartus ja Tallinnas. Näiteks teenib erialase haridusega matemaatikaõpetaja Tartu maakonnas 419 eurot ehk 16% vähem kui õpetajana mitte töötav kursusekaaslane. Harju maakonnas on erinevus 374 (13%) ja ülejäänud Eestis 255 eurot (10%).

Kindsiko rõhutas, et ainuüksi kõrgemast töötasust ei piisa matemaatikaõpetajate nappuse leevendamiseks, kuna suureks väljakutseks on matemaatikaõpetajate suur töökoormus. See on murekohaks ka teistes riikides, kus õpetajate koolidesse toomiseks ja hoidmiseks on katsetatud erinevaid programme. 

“Näiteks Inglismaal ja USAs makstakse kõrgemat töötasu karjääri alguses olevatele matemaatika- ja füüsikaõpetajatele ning ka nendele, kes on tulnud tööle kehvema sotsiaalmajandusliku tausta ja suurema hulga hariduslike erivajadustega lastega koolidesse. Häid tulemusi on näidanud ka matemaatikaõppe viimine väiksematesse rühmadesse ning kvalifitseeritud ja heade õpetajate jagamine koolide vahel. Ent kõige kiirem lahendus väikekoolidele võiks olla alakoormatud aineõpetajate täiendõpe kasvõi mikrokraadi korras, mille käigus mõne teise aine õpetaja omandab matemaatikaõpetaja pädevused juurde,” loetles Kindsiko teistes riikides kasutatud praktikaid.

Lühiraport “Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid“ on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“, mille eesmärgiks oli globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.

Lugu pärineb Arenguseire keskuse leheküljelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta