Euroopa Komisjoni hiljutise uuringu kohaselt on keskkonnaküsimused oluline isiklik mureallikas 90% vastanute jaoks kõigis liikmesriikides. Valdav enamik eurooplastest on seisukohal, et loodusvarade tõhusam kasutamine ja keskkonna kaitsmine soodustaks majanduskasvu ELis.

Aruanne annab arvestatava loa meetmete võtmiseks ELi tasandil: hoolimata majanduskriisist leiab üheksa eurooplast kümnest, et keskkonnasõbralike meetmete toetuseks tuleks eraldada ELi vahendeid.

Laialdaselt toetatakse ka ELi õigusaktide vastuvõtmist: rohkem kui kaheksa eurooplast kümnest on seisukohal, et keskkonnakaitse nende riigis vajab ELi tasandi õigusakte.

Teod tõestavad keskkonnast hoolimist

„Paljud nendest suundumustest näitavad, et eurooplased hoolivad keskkonnast rohkem kui kunagi varem. Selle tõestuseks on teod, mitte ainult head kavatsused," ütles keskkonnavolinik Janez Potočnik.

Tema sõnul  väidavad kaks eurooplast kolmest , et on viimasel kuul sorteerinud jäätmeid ringlussevõtu tarbeks, üle poole eurooplastest üritab piirata energiatarbimist, neli kodanikku kümnest üritab kasutada vähem ühekordselt kasutatavaid kaupu ning üha rohkem neist kasutab keskkonnasõbralikumat transporti.

"Need tulemused on olulised ka Euroopa projekti seisukohast. See on märk kindlast toetusest ELi tasandi keskkonnaalastele õigusaktidele,” lisas ta.

Loodusvarad tekitavad üha rohkem muret

Uuring näitab, et kodanikud on loodusvaradega seotud probleemidest üha rohkem teadlikud. Võimalike lahenduste osas soovib kaheksa vastanut kümnest, et ettevõtjad kasutaksid loodusvarasid tõhusamalt, rohkem kui seitse vastanut kümnest soovib näha valitsuste suuremaid jõupingutusi ning peaaegu seitse kodanikku kümnest leiab, et kodanikud ise peaksid enamat tegema.

Viie olulisema keskkonnaprobleemina näevad rohkem kui kolm eurooplast kümnest loodusvarade ammendumist (33%, 2007. aastal 26%), 41% vastanutest veereostust, 33% jäätmete mahu suurenemist (varem 24%) ning 19% tarbimist (varem 11%). Seevastu bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ei tunnetata suure probleemina: ainult 22% vastanutest pidas liikide ja elupaikade kadumist oluliseks ohumärgiks.

  • Hoolimata majanduskriisist leiab 89% eurooplastest, et keskkonnakaitse toetuseks tuleb eraldada rohkem vahendeid.

  • 81% kodanikest (-1 protsendipunkt võrreldes 2007. aastaga) leiab, et keskkonna kaitsmiseks tuleb võtta vastu keskkonnaalased õigusaktid ELi tasandil.

  • Peaaegu 60% eurooplastest arvab, et kõige tõhusam viis keskkonnaprobleemide lahendamiseks on keskkonnasõbralikud hanked, samas kui alla 30% toetab lahendusi, mis keskenduvad ainult kulutõhususele.

  • Tugevasti toetatakse ka ELi piiride üleseid meetmeid ja rahalist abi. 79% kodanike arvates peaks EL toetama kolmandaid riike keskkonna kaitsmisel.

Teavet ei ole piisavalt

Kuigi enamik eurooplastest tunneb, et on keskkonnaküsimustest suhteliselt hästi teavitatud (60%, 2007. aastal 55%), leitakse, et paljude valdkondade kohta ei ole piisavalt teavet.

Ligikaudu 50% eurooplaste arvates ei võimalda praegune märgistamissüsteem neil täie veendumusega teha kindlaks keskkonnasõbralikke tooteid.

Samuti sooviksid kodanikud rohkem teavet igapäevaelus tarbitavate keemiliste vahendite tervisemõju kohta (40%), geneetiliselt muundatud organismide kasutamise kohta põllumajanduses (37%), pestitsiidide ja väetiste saastava mõju kohta ning loodusvarade ammendumise kohta (27%).

Uuring viidi läbi Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 13. aprillist 8. maini 2011. Keskkonna peadirektoraat küsitles näost näkku 26 825 eri sotsiaalsesse ja vanusegruppi kuuluvat kodanikku nende emakeeles.

Lisateavet saab siit ja siit.