Täna, 12. novembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse, millega kehtestatakse vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest pinnaveest või põhjaveekihist aastateks 2010-2015.
- Veemajandus
- Keskkonnaministeerium
- 12. november 2009
Määruse kohaselt kehtestatakse vee erikasutusõiguse tasumäärad aastateks 2010-2015. Senised vee erikasutusõiguse tasumäärad kehtestati 2006. aastal ja kehtivad vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele kuni selle aasta lõpuni.
Vee erikasutusõiguse tasu maksavad loodusest vee võtjad 1991. aastast alates. „Veeressursi väärtustamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on tasumäärasid igal aastal vähehaaval tõstetud,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Põhjaveekihtide vee osas on tasumäärade tõus olnud ligi 10% aastas, pinnavee osas on aga tõus olnud tavaliselt väiksem. Eelnõu rakendumisel jätkub ka edaspidi vee erikasutusõiguse tasumäärade järk-järguline tõus, seda 5-10% aastas,” märkis ta. See tähendab, et kuupmeetri pinnavee eest tuleb 2010. aastal maksta 3-4 senti rohkem, kuupmeetri põhjavee eest aga 6-10 senti rohkem kui 2009. aastal.
Aastatel 2010-2015 suureneb vee erikasutusõiguse tasumäär pinnavee puhul 16-22 sendi ja põhjavee puhul 35-52 sendi võrra kuupmeetri kohta. Jahutusvee võtmisel Narva veehoidlast on arvestatud, et negatiivne mõju ökosüsteemile pole märkimisväärne ja veevaru on küllaldane. Seepärast jääb jahutusvee tasumäär endiseks - 2,5 senti kuupmeetri eest.
Määruse vastuvõtmine mõjutab kõiki veetarbijaid - eraisikuid ja ettevõtteid, kes kasutavad oma tootmises vett.
„Eelnõus esitatud vee erikasutusõiguse tasumäärade kasvu mõju on üldiselt väike,” märkis Tamkivi, kelle sõnul moodustab praegu vee erikasutusõiguse tasu vee-ettevõtjate müügihinnas sõltuvalt kasutatava vee päritolust 5-8%. „Arvestades selle väikest osatähtsust veehinna kujunemisel, mõjutab 10%-line ressursitasude tõus veehinda 0,5-0,7%,” täpsustas ta.
Ühe kuupmeetri vee eest tuleb erikasutusõiguse tasu maksta 2010. aastal 3-10 senti rohkem kui 2009. aastal. Näiteks kui elanik tarbib aastas 36 kuupmeetrit vett, tuleb tal maksta vee erikasutusõiguse tasu arvel aastas senisest kahe krooni võrra rohkem. Ka on tasumäära väikese tõusu mõju tootjatele minimaalne. Mõnevõrra tõusevad põlevkivi tootmiskulud, kuid elektritootmise otseste kulude tõus on olematu, kuna jahutusvee erikasutusõiguse tasumäära ei muudeta.
Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud aruteludest, mis toimusid keskkonnatasude kontseptsiooni ettevalmistamisel 2008. aastal. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.
Vee erikasutusõiguse tasu maksavad loodusest vee võtjad 1991. aastast alates. „Veeressursi väärtustamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on tasumäärasid igal aastal vähehaaval tõstetud,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Põhjaveekihtide vee osas on tasumäärade tõus olnud ligi 10% aastas, pinnavee osas on aga tõus olnud tavaliselt väiksem. Eelnõu rakendumisel jätkub ka edaspidi vee erikasutusõiguse tasumäärade järk-järguline tõus, seda 5-10% aastas,” märkis ta. See tähendab, et kuupmeetri pinnavee eest tuleb 2010. aastal maksta 3-4 senti rohkem, kuupmeetri põhjavee eest aga 6-10 senti rohkem kui 2009. aastal.
Aastatel 2010-2015 suureneb vee erikasutusõiguse tasumäär pinnavee puhul 16-22 sendi ja põhjavee puhul 35-52 sendi võrra kuupmeetri kohta. Jahutusvee võtmisel Narva veehoidlast on arvestatud, et negatiivne mõju ökosüsteemile pole märkimisväärne ja veevaru on küllaldane. Seepärast jääb jahutusvee tasumäär endiseks - 2,5 senti kuupmeetri eest.
Määruse vastuvõtmine mõjutab kõiki veetarbijaid - eraisikuid ja ettevõtteid, kes kasutavad oma tootmises vett.
„Eelnõus esitatud vee erikasutusõiguse tasumäärade kasvu mõju on üldiselt väike,” märkis Tamkivi, kelle sõnul moodustab praegu vee erikasutusõiguse tasu vee-ettevõtjate müügihinnas sõltuvalt kasutatava vee päritolust 5-8%. „Arvestades selle väikest osatähtsust veehinna kujunemisel, mõjutab 10%-line ressursitasude tõus veehinda 0,5-0,7%,” täpsustas ta.
Ühe kuupmeetri vee eest tuleb erikasutusõiguse tasu maksta 2010. aastal 3-10 senti rohkem kui 2009. aastal. Näiteks kui elanik tarbib aastas 36 kuupmeetrit vett, tuleb tal maksta vee erikasutusõiguse tasu arvel aastas senisest kahe krooni võrra rohkem. Ka on tasumäära väikese tõusu mõju tootjatele minimaalne. Mõnevõrra tõusevad põlevkivi tootmiskulud, kuid elektritootmise otseste kulude tõus on olematu, kuna jahutusvee erikasutusõiguse tasumäära ei muudeta.
Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud aruteludest, mis toimusid keskkonnatasude kontseptsiooni ettevalmistamisel 2008. aastal. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
