Täna, 26. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse muudatused, mis käsitlevad jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahte ja jäätmekoguseid, mille puhul jäätmeluba ei nõuta.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse täielikult üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis kehtestab nõuded kaevandamisjäätmete käitlemise kohta.

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruses on jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud, mille puhul jäätmeluba ei nõuta. Praegu on maavara rikastamisel määratud tootmismahuks, millest väiksema väärtuse puhul jäätmeluba ei nõuta, 1000 tonni kaevist aastas.

Nimetatud direktiiv seab kaevandamisjäätmete käitajale kohustuseks jäätmekava esitamise. Jäätmeseaduses sätestatakse, et rikastamiseks antavale loale peab olema lisatud jäätmekava. Sellest tulenevalt muudetakse eelnõu kohaselt valitsuse määrust nii, et jäätmeluba nõutakse sõltumata rikastamisel tekkivate jäätmete kogustest.

Maavara rikastamise käigus eraldatakse kaevisest kasulik osa (maavara) ja mittekasulik osa (aheraine).

Määruse jõustumisel suureneb riigi võimalus kontrollida kaevandamisjäätmete käitlemist ja seega hoida ära või maksimaalselt vähendada sellest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju.

Määruse muudatustest tulenevate kohustuste täitmise rakendamiseks antakse üleminekuaeg 90 päeva. Jäätmeloa menetlemistähtaeg on kuni kolm kuud arvates jäätmeloa taotluse registreerimisest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta