Valitsuse eilsed otsused, kiita heaks Energiamajanduse Arengukava aastani 2030 ja Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 rakenduskava, põlistab põlevkivi kasutamist ajal, mil kogu maailm liigub kiirelt taastuvenergia kasutuselevõtu suunas. Eesti panuseks eile Valitsuse poolt Riigikokku ratifitseerimiseks esitatud Pariisi kliimaleppesse peaks olema selge suund taastuvenergiale ja loobumine põlevkivist ehk PÕXIT.

 

Eile Valitsuse heakskiidu saanud Energiamajanduse Arengukavas aastani 2030 ja Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 rakenduskava kindlustavad jätkuvalt põlevkivisektori arendamise. Arengukavadega nähakse ette põlevkivitööstuse jätkuv kasv, uute kaevanduste avamine, maksusoodustused põlevkivist õli tootmisele ning ignoreeritakse sellise poliitikaga seotud olulisi riske. Ehkki energiamajanduse kava sisaldab ka jõulisi taastuvenergia eesmärke aastani 2030, siis puudu on selged lahendused, kuidas neid eesmärke saavutada.

„On vastuoluline, et põlevkivi kasutamist põlistavate arengukavadega samal Valitsuse istungil saadetakse Riigikokku Pariisi kliimaleppe ratifitseerimise seaduseelnõu. Eesti panuseks kliimaleppesse peaks olema selge suund taastuvenergiale ja loobumine põlevkivist ehk PÕXIT,“ leidis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist. Valitsuse heaks kiidetud energiamajanduse arengukava eelnõus on küll taastuvenergia eesmärgid, ent puuduvad lahendused, mis tõmbaks käima taastuvenergia sektori arendamise ja tarbija- ning keskkonnasõbraliku energiapoliitika.

Koja esindaja lisas, et Pariisi kliimaleppe valguses on kogu maailma energiapoliitika tulevik suunatud taastuvenergiale. Teadlased on veendunud lahendustes, mis on vajalikud kliimakatastroofi vältimiseks. Fossiilkütuste nagu põlevkivi kasutamist tuleb kiiresti piirata, uusi kaevandusi ja tootmisvõimsusi ei tohi arendada ning olemasolevad tuleb järk-järgult sulgeda. Energiat tuleb toota taastuvatest ja puhastest allikatest.

„Meil on vaja uut puhta energia plaani, mille aluseks on elektrituruseadus, mis soosib tulevikutehnoloogiate kasutuselevõttu ja taastuvenergia sektori elujõulisust ning tegevuskava põlevkivisektoris töötavate inimeste ümberõppeks. Koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vast-tärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse käivitamisele ning sellega koos majanduskasvu turgutamisele,“ lisas ta.

2011.aastal asutatud mittetulundusühing Eesti Taastuvenergia Koda koondab taastuvenergiaga seotud Eesti assotsiatsioone, ettevõtteid ja eraisikuid, et üheskoos edendada ja arendada valdkonda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta