Konfliktid isendite ning rühmade vahel on igapäevased. Kiskjaliste ja primaatide salkade käitumisest teame, et rühma sotsiaalsetest suhetest sõltub nii salga kui ka kodupiirkonna suurus ning salga liikumismuster. Märksa vähem teame kooperatiivselt pesitsevate linnusalkade omavahelistest suhetest, ilmselt põhjusel, et lindude konflikte on keeruline jälgida ja need ei ole nii sagedased kui imetajatel. Siiski on teada, et linnugruppide vahel konkurents on – näiteks lõhutakse teineteise pesi ja mune.

Panamas suur-ühiskägude (Crotophaga major) pesade rüüstamist uurides täheldati, et salgad hoiavad pesa lähiümbrusel silma peal ja hävitavad konkurentide mune. Suur-ühiskäod hoiavad aastaringselt territooriumi, koos pesitsevad kaks (85%) kuni kolm (15%) paari, harva neli, emased munevad munad ühte pessa ning kõik salgaliikmed hoolitsevad suuremal või vähemal määral järglaste eest. Naabersalgad astuvad ka ühiselt kiskjatele vastu, hirmutades neid pesade lähedalt minema, kuid siiski hoitakse naabrite tegemistel silm peal. Pesad asuvad jõesaartel vee kohal kõrguvatel okstel, mistõttu on maismaakiskjate eest suhteliselt hästi kaitstud, kuid puudel liikuvate imetajatele, lindudele ja madudele on munad ning pojad kergesti kättesaadavad.

Linde uurivate teadlaste eesmärk oli tehispesade ja munade abil kindlaks teha suur-ühiskägude pesarüüstajad. Teada oli, et 73–92% pesadest rüüstatakse, ning tõenäoliselt on selles süüdi helekarakaara (Milvago chimachima), maod ja kaputsiinahv (Cebus capucinus). Kaameratega tehispesi jälgides selgus aga, et kõige sagedamini rüüstasid pesa hoopis naabruses pesitsevad suur-ühiskäod! Suur-ühiskäod avastasid tehispesa 2–96 tundi pärast selle paigaldamist, toimetasid selle kallal samaaegselt mitmekesi ning käisid pesa korduvalt kontrollimas, mis viitab, et linnud hoiavad ümbruskonnal silma peal.

Rüüstajad ei asunud tehispessa pesitsema, mis vihjab, et tegu oli pigem otsese konkurendi kõrvaldamisega. Siiski – ei ole välistatud, et seda tehti ka enda pesitsuse turvalisuse suurendamiseks, sest naabruses olev pesa võib tähelepanu ka nende pesale tõmmata. See teadlastele ootamatu tulemus viitab muuhulgas ka, et kohalikel lindudel on oluline koduväljaku eelis uustulnukate ees.

Almstead DK, Savagian AG, Smith MG, Riehl, C (2020). Inter‐group conflict in a cooperatively breeding bird: New insights into “home field advantage” Ethology 00: 1–7, https://doi.org/10.1111/eth.13113

Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudisteportaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta