Puit on materjal, mis välitingimustes tasapisi kulub ja mädaneb. Peamiseks mõjutajaks on siin liigniiskus, päikesekiirgus, külmumis-sulamistsüklid, kahjurmardikad ja seened. Kui aga puithoonet kõigi nende tegurite eest piisavalt kaitsta ja õigel ajal sekkuda, võib ta vastu pidada sajandeid.

Puithooneid on mõistlik korraliselt hooldada minimaalselt kaks korda aastas – kevadel pärast lume sulamist, et avastada võimalikke talviseid kahjustusi, ja sügisel pärast lehtede langemist, et kontrollida, kas hoone on talve tulekuks valmis. Kui suuremate probleemide korral on vajadus appi kutsuda meister, siis lihtsamate hooldustöödega saab iga omanik ise hakkama.

Vundament ja sokkel Vundamendi ja sokli olukorda hinnates tasub suuremat tähelepanu pöörata nurkadele, kuna need on kõige enam ilmastiku meelevallas.

  • Eenduva sokli ülaserv peab olema sademete eest kaitstud veelaua või -plekiga, vastasel korral lagundavad niiskus ja külm käsikäes soklit ja vundamenti.
  • Ära viivita sokli väljavajunud kivide tagasipaigutamisega ega pudenenud vuugitäite või krohvi taastamisega. Kasuta parandusteks sama vuukimissegu, mida kasutati algselt. Üldiselt on vanade hoonete puhul kasutatud vuukimiseks lubimördisegu.
  • Eemalda aja jooksul kerkinud pinnas nii, et sokli kõrgus oleks vähemalt 30 cm ja pinnase niiskus ei ulatuks kahjustama alumist palgirida.
  • Piira hoone läheduses kasvavat haljastust, mis takistab sokli ja seina kuivamist.
Sein

Seinte kahjustused tulenevad peamiselt niiskusest, materjali ja ehituse kehvast kvaliteedist ning konstruktsioonide ebastabiilsusest. Niiskuskahjustusi võivad veelgi suurendada valed viimistlus- ja soojustusmaterjalid, nt. mittehingav puidule sobimatu värv, valed või vales järjekorras paigaldatud soojustusmaterjalid jm.

  • Väldi seinte pidevat märgumist. Kõrvalda niiskuskolded, sealhulgas kevadeti seinte äärde kogunenud lumehanged, maja vahetus läheduses kasvavad põõsad-puud. Paranda katkine vihmaveetoru.
  • Jälgi aknalaudade, veeninade jms korrasolekut. Kaitseks aknalt alla voolava sade- ja kondensatsioonivee nõrgumise eest aknaalusele palgile võib paigaldada niiskustõkkematerjali (nt. ruberoid), pikemas perspektiivis aga korralik aknalaud või plekk.
  • Mädanikseene avastamisel hoonest on oluline leida ja likvideerida põhjus (niiskuse allikas). Seene ja tema hoonele ohtlikkuse määramiseks tuleks pöörduda vastava spetsialisti poole.
  • Putukakahjustuse korral on hea jälgida olukorda pikaajaliselt, sest tegemist võib olla vana kahjustusega. Igal juhul pole putukate hävitustöö väga kiire, palkhoone puhul on küsimus aastakümnetes. Kahtluse korral on siingi mõistlik pöörduda vastava spetsialisti poole.
  • Päikesevalgusest tingitud kahjustused on kõige suuremad hoone lõunapoolsel küljel, mis võib vajada tihedamat puidukaitsevahendi kaitset või vanemate hoonete puhul lausa laudisega katmist.
  • Vali hoolega seinakaitse värvi, soovitatavad on näiteks looduslik linaõli baasil värv, muldvärvid, tõrva-linaõli segud.
  • Välisseintele tekkinud praod, mis on ülespoole kaldu, koguvad külgvihma ja -tuisuga vett. Vee väljapääsemiseks võib puurida allapoole kaldu augud või sulgeda praod puukiiludega.
Katus

Iga-aastane katuse ülevaatus aitab vältida tõsiste ja kulukate probleemide tekkimist. Väikest leket on kerge likvideerida (paigaldada puuduv laast, nihutada üles eterniittahvel jm) ja algstaadiumis kahju on hilisemaga võrreldes väikene. Ajutisi lappimistöid võib teostada kõige käepärasemate materjalidega (kile, ruberoid jms). Hoiduda tuleb katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on looduslikud katusekattematerjalid: roog, laast jm).

  • Katus tuleb hoida puhtana – eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik (katuse pesemine survepesuriga).
  • Kontrolli, et puude oksad ei ulatuks katusele, kuna need võivad tormis murdudes katusekatet lõhkuda. Samuti hoiavad oksad katusel niiskust.
  • Igal kevadel ja sügisel puhasta vihmaveetorud ja neelukohad prahist.
  • Puitkatust on traditsiooniliselt kaitstud puutõrvaga. Soovitatav oleks katust tõrvata 4-5 aasta tagant. Tõrva hulka võib segada ka linaõli (vahekorras kuni 1:1). Männitõrva sisse on võimalik lisada ka värvimulda (10%).
  • Pikas perspektiivis on oluline korras harjalaua olemasolu sarikapaaride tippude kaitseks.

Maja hooldustööde regulaarseks läbiviimiseks oleks mõistlik võtta kasutusele hooldusraamat, nagu autohooldusraamat, kus kõigi tööde tegemise aeg kirjas. Lisaks hoone puitosade hooldusele peaks seal olema märgitud iga-aastane korstnapühkimine, vajadusel elektriseadmete, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide hooldus (filtrite puhastus, rõhkude kontrollimine), tuletõrje andurite kontroll jne. Oluline on meeles pidada, et kõik seadmed, mida kasutatakse, vajavad regulaarset hooldust (kõige lihtsam on jälgida tootja poolset õpetust).