Sel hooajal kutsus Vanaajamaja traditsioonilise arhitektuuri huvilisi miljööväärtuslike alade arhitektuuri tutvustavatele ekskursioonidele. Kokku toimus kolm ekskursiooni – Setomaale, Peipsi äärde ja Karula rahvusparki. Mida me seal õppisime?
On paratamatu, et ühiskonna muutudes muutuvad ka maapiirkondade hoonestusele esitatavad vajadused ja ühes sellega ka traditsioonilised hooned. Suur osa Eesti maapiirkondade omaaegsest ehitusloogikast on praeguseks kaotanud oma tähenduslikkuse ja suur osa hoonetest on minetanud oma funktsiooni. Ometi on kogu traditsiooniline ehituskultuur väärtus omaette ning osa kultuuripärandist, mida tuleks teadlikumalt märgata ja hoida.
Arhitektuurireisid kutsutigi ellu selleks, et vanade majade omanikud või need, kes alles unistavad endale vana talukoha ostmisest, saaksid rohkem infot piirkondlikest arhitektuuriväärtustest ning oskaksid ka oma hoonete juures väärtusi tähele panna.
Setomaa on eripärane piirkond, mida ehituse osas iseloomustavad eelkõige kompaktsus ja korrapärasus, suured seto väravad, kinnised hoovid ja kindlustalud. Säilinud on arvukalt traditsioonilisi taluhooneid ja hoonekomplekse, kuid suur osa neist on kehvas seisukorras. Hoonestusest on suuresti kadunud ja lagunemas rehed, laudad ja kõlgused. Paremini on säilinud eluhooned, aidad ja saunad. Taastatud on hulgaliselt piirkonnale iseloomulikke pühakodasid ehk tsässonaid, kuhu õnnestus ka sisse kaeda.
Peipsiveere ridaküladest on paljud läbi sõitnud, kuid mida me tegelikult peale kitsaste üksteise kõrvale lükitud elamutega palistatud külatänavate selle piirkonna arhitektuurist teame? Peipsiveere külastuskeskuse rõõmsad giidid rääkisid, et Peipsivene elamu koosneb enamasti n-ö puhtast ja mustast poolest. Pererahva igapäevased käimised toimuvad läbi musta poole, paraaduks avatakse vaid külalistele.
Peipsiveeres on traditsioonid sedavõrd hästi säilinud, et kogesime sellist tava ka tänapäeval. Samuti saime teada, et mujal Eestis nii tavapärased palkmajad näitasid Peipsiveeres pigem omaniku varalist jõukust, sest oma metsa, kust ehituspalki lõigata, ei olnud kaugeltki igal talul. Külalislahke pererahva toel saime sisse kiigata nii mõnessegi taresse, näha erineva lahendusega vene ahjusid ja lesosid ning leida pea igast tagahoovist üllatuslikult suitsusauna.
Karula rahvuspark lummas kõiki reisile kogunenuid oma voogava maastikuga, kuid lisaks sügisese looduse nautimisele saime kuulda Karula asustuse kujunemisest ja sellest, kuidas rahvuspargis jõuti rahvuspargi tollase administratsiooni ning kohaliku kogukonna koostöös ehituslike erinõueteni.
Karulas on kokkuleppeliselt väärtuslikuks loetud kogu nõukogude-eelne arhitektuur ja hooned peavad järgima ümbritsevate hoonetega sarnast stiili. Selleks, et miljööväärtusi hoida ja sarnaste arhitektuursete lahendustega külamaastikke ühtsetena hoida, peavad majaomanikud oma hoonete taastamise üsna põhjalikult läbi mõtlema, kuid siiski on tulemuseks ilusad ja arhitektuuriliselt ühtsed külad. Karula kogemused on heaks eeskujuks teistele miljööväärtusi säilitada soovivatele kogukondadele.
Ehkki võib tunduda, et ehituse erinõuded on omanikule piiravad, on need tegelikult enamikus seotud renoveerimise hea tava rakendamisega, mida on läbi aastate propageerinud ka Vanaajamaja. Karulas jagaski Vanaajamaja meister ka konkreetseid nõuandeid erinevate hoonete juures. Arutleti, kuidas rahvuspargi nõudeid arvestades oma vana maja taastamist planeerida, milline on tööde järgnevus palgivahetusel ja kuidas erinevaid puidukahjustusi hinnata.
Osalenute hea tagasiside valguses tahab Vanaajamaja järgmisel hooajal Eesti taluarhitektuuri tutvustamisega jätkata. Plaanis on huvilisteni tuua oma taluhoone taastanud omanike kogemused. Loodetavasti näeme ja kuuleme juba järgmisel kevadel mõne vanasse majja kolinud perekonna lugu – milliste raskustega rinda pisteti, kuidas neist üle saadi, kas ja kuidas on õnnestunud edukalt ühendada vana ja uus ning kohandada vana maja kaasaja vajadustele sobivaks. Avastamist ootavad Mulgimaa uhked taluhäärberid, aja kiuste taastatud väärikad rehielamud ja kindlasti palju muid põnevaid peidetud pärleid.
Selleks, et sa arhitektuurireisidest ilma ei jääks, liitu meie lugejatega Facebookis või Vanaajamaja kodulehel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
