Kätte on jõudnud vastlapäev ja kelgutama satuvad ka need inimesed, kes muul ajal kelgumägedest eemale hoiavad. Meie ühiskonna tarbimisharjumused on pannud inimesi paraku unustama, et looduses käitumise reeglid kehtivad ka talvel, isegi vastlapäeval.

Alles hiljuti käisin oma sõbraga koos Tallinnas Nõmmel liugu laskmas ja mind hämmastas, et iga künka peal vedeles vähemalt paar katkist kelku. Suure mäe servades ja jalamil vedelesid lisaks kelkudele ka suusad, suured kilelahmakad ja kummirõngad.

Kui 2008. aastal Eestimaad puhtaks koristati, lubasid paljud inimesed endale, et nemad enam kunagi prügi maha ei viska. Nemad ei ole need, kes sodi metsa viivad. Nemad hoolivad. Mina lubasin ka!

Pean tunnistama, et minul tekkis küsimus, kas metsa alla jäetud katkised kelgud siis polegi kaaskodanike meelest praht? Kui lumi ära sulab on ju terve ala täis värvilist plasti, mis ei idane ega kõdune. Olgem ausad, ega tulemuse poolest pole vahet, kas inimene tassib oma kodust prügi kilekotiga metsa alla või jätab oma katkised asjad koju kaasa võtmata. Mõlemal juhul on metsaalune sodi täis!

Koristuskampaaniad ei ole lahendus, kui väga suur hulk inimesi isegi ei mõista, et nemad ongi need, kes sodi levitavad.

Katkiste kelkude ja suuskade koht on prügikastis või jäätmejaamas, mitte metsa all!

Olgem mõistlikud! Veedame vastlapäeva metsaaluseid puhtana hoides!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta