TTÜ Küberneetika Instituuti tuli end aastaks täiendama Elena Averbukh Venemaalt, R.E Aleksejevi nimelisest Nižni Novgorodi Riiklikust Tehnikaülikoolist. Noore laineuurija enesetäiendus sai võimalikuks tänu Vene Föderatsiooni presidendi stipendiumile.

Mida tähendab Vene Föderatsiooni presidendi stipendiumi saamine?

Venemaal pole väga palju võimalusi välismaale õppima minna. See on kõige prestiižsem ja äärmiselt karmide nõudmistega stipendiumikonkurss. 

Üle kogu Venemaa kandideerivad noorteadlased 40-le bakalaureuse- ja magistriõppe stipendiumile. Aspirantidele ehk doktorantidele on 60 stipendiumit.

Mul õnnestus saavutada paremuselt teine tulemus sel konkursil doktorantide kategoorias. Üheks põhjuseks on, et uurin Venemaa jaoks prioriteetset teadusharu. Seda, kuidas kasutada ära ookeanide võimalusi. Samuti hinnati konkursil mind vastuvõtva organisatsiooni ja teadlase sobivust, tehtavat uurimistööd ja ettevalmistust.

Mis on täpsemalt Teie uurimisvaldkond?

Õpin doktorantuuris ehk meie süsteemi järgi aspirantuuris rakendusmatemaatikat ja IT-d. Minu uurimisvaldkonnaks on ookeanilainete matemaatilised mudelid. Üks huvitavaid ülesandeid on maalihete põhjustatud tsunamide omadused.

Looduslikud lained on kaunid, jõulised ja väga ilusad nähtused. Minu jaoks on selles uurimisvaldkonnas palju paeluvat, uuenduslikku, prestiižset, eksperimendid on põnevad. Loodan, et suudan sel alal avastada midagi huvitavat, mida on võimalik ka rakendada.

Minu koduülikool Nižni Novgorodis on väga tuntud ja tugev mittelineaarsete protsesside vallas ning eriti sellealaste uuringute rakenduses okeanoloogias. Meie ülikooli tuntuimaid teadlasi sel alal on professor E. N. Pelinovsky.

Miks valisite just TTÜ Küberneetika Instituudi?

Siin tehakse rahvusvahelisel tipptasemel teadustööd, akadeemik Soomere on nii rahvusvaheliselt ja ka Venemaal väga tuntud ja tunnustatud teadlane. Samuti on siin, tema uurimisgrupis olemas mind huvitavad eksperimentaalsed uurimisandmed. Saan osaleda põnevates eksperimentides, töötada igapäevaselt väga erinevatest maadest teadlastega ja saada väga väärtuslikke kogemusi.

Võib ju küsida, miks uurin ookeanilaineid Nižni Novgorodis, mis asub sisemaal? Miks tulin stažeerima Tallinna, mis on Läänemere ääres? Põhjus on lihtne. Venemaa jaoks on strateegiliselt äärmiselt oluline St Peterburgi sadam. Seda sadamat mere poolt ähvardavad looduslikud tegurid tulevad ju Läänemerelt. Veel olulisem on, et siinses instituudis on leitud otsene seos kiirlaevalainete ja tsunamilainete vahel, mis ähvardavad paljusid Venemaa randu. Nende lainete dünaamika on praktiliselt identne.

Oleksin võinud valida väga paljude tippülikoolide hulgast USAst, Saksamaalt, Prantsusmaalt. Oleksin võinud minna Inglismaale, Oxfordi, kuid mind nõustanud teadlased (nt. akadeemik B. V. Levin) ja praktikud andsid selge soovituse tulla just siia. Minu eesmärk siin on saada töökogemusi rahvusvahelises uurimisgrupis, töötada välja probleemide analüütilisi lahendusi, teha põnevaid eksperimente ja töötada unikaalsete andmetega; ja see kõik on siin olemas.

TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteaduri, akadeemik Tarmo Soomere kommentaar:

"On märgilise tähendusega, et Venemaa loodusteaduste koolkondade parimad pojad ja tütred, kellele järjest enam avanevad maailma tippülikoolid, hakkavad valima enesetäiendamiseks just Eesti teaduskeskusi.

Teatavas mõttes on see hästi organiseeritud ja selgelt fokuseeritud teaduskollektiivide tegevuse loogiline kõrvalprodukt. Kindlasti pole lainetuse dünaamika labori siht olnud end reklaamida ühel kindlal maal. Lausa vastupidi, oleme lihtsalt seadnud eesmärgiks pidada sammu maailmas selles vallas ilma tegevate uurimisrühmadega.

Meie edu üheks alustalaks on see, et oleme vältinud päevapoliitilisi tõmbetuuli ning oma kompetentsi killustamist peenrahaks. Sihipärase töö tulemusena on õnnestunud koguda ühe mütsi alla andekad ja kõrgelt motiveeritud noored teadlased paljudest maadest ning kontsentreerida nende nooruslik õhin ja energia nimelt selliste kogu maailma jaoks olulistele probleemide analüüsile, mida saame Eestis ja meie tagasihoidlike võimaluste piires teha. Nõnda on meie labor, kus 20 inimest kõnelevad üheksat erinevat emakeelt, märkamatult kujunenud rahvusvahelistumise lipulaevaks."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta