"Taevaisa teab, kuidas teha viljakat mulda ja ta on usaldanud oma saladuse ussidele." (Prantsuse talupojatarkus)

Tundub, et viimasel ajal on vermikompostimisest nii palju räägitud, et peaaegu igaüks juba teab, millega tegu on. Kordamine pidavat aga tarkuse ema olema, seega räägin lühidalt, mida see kompostimise liik endast kujutab ja miks see kasulik on. 

Vermikompostimine on üks kompostimise liik, kus kasutatakse vihmausside abi. Vihmaussid söövad hea meelega meie köögijäätmeid ja annavad vastu kvaliteetset ja väärtuslikku komposti, mistõttu on vermikompostimine väga hea ja efektiivne viis oma biojäätmetest vabanemiseks.

Kas teadsid, et umbes üks kolmandik kuni pool kodudes tekkivatest jäätmetest on bio-, köögi- ja aiajäätmed? Ometi on biojäätmed kõige lihtsamini ümbertöödeldavad ja igaüks meist saab sellega hakkama. On hea, kui aiapidajatel on oma komposter või kompostihunnik, kuid talvel on see enamasti jäätunud ja lagunemisprotsessi ei teki. Probleem on ka korterielanikel, kellel kompostihunniku rajamise võimalus puudub.

Vermikompostri abil saab oma biojäätmeid kompostida aasta ringi ja siseruumides, sealjuures haisuvabalt ja väga mugavalt. Nii teed head keskkonnale ja saad selle eest tasuks kvaliteetset komposti, mida saad kasutada taimede väetamiseks. Kui sa ise taimi ei kasvata, saad ju komposti ära müüa või aiapidajatest sõpradele kinkida.

Minu kogemus vermikompostimisega

Minu koju jõudis vermikomposter (firmalt Compost-it) eelmise aasta novembri lõpus. Komplekti kuulusid komposti sees olevad vihmaussid ja komposter. Seadsin selle põneva kaadervärgi esikunurka sisse ja hakkasin hoolega ussikesi söötma.

Kuna mul polnud sellise kompostimise viisiga varem kokkupuudet olnud, siis arvasin, et ussid hakkavad kohe krõmpsutades ja isuga mu mädanenud õunu sööma. Paraku see aga nii polnud - ussidel oli kõigepealt vaja paar nädalat enese sisseseadmiseks ja uue koduga harjumiseks. Lisaks oli neil veel selles kompostis, milles nad saabusid, piisavalt süüa. Veel sain teada, et jäätmed peavad mingi lagunemisprotsessi läbima, enne kui ussid neid sööma saavad hakata.

Läks umbes kuu aega, enne kui vihmaussikomposter kenasti tööle hakkas. Praeguseks on ussikesed kõvasti paljunenud, komposter on neid paksult täis ja kõik söövad isukalt minu köögijäätmeid. Minu töö on vaid umbes korra nädalas neile süüa anda, seega on kompostri kasutamine äärmiselt lihtne ja mugav. Enam ei tuleks selle pealegi, et võiks oma biojäätmed lihtsalt minema visata ja prügiauto need minema viiks, see tundub väga ebamõistlik ja mõttetu.

Värskele kompostriomanikule

Vermikomposter koosneb järgmistest osadest: sanga ja õhuavadega kaas, kastid biojäätmete ja usside jaoks, vedeliku kogumise kast, jalgadega põhi, valge aukudega plaat liigse vedeliku äravooluks.

Nagu 3D-pildilt näha on, siis jalgadel aluse peale käib valge plaat, mille põhjas on augud liigse vedeliku äravooluks. Vedelik koguneb alumisse kasti ja selle saab kraanist välja lasta. Vedelik on väga toitaineterikas ja taimedele kasulik, seega sobib see ideaalselt kastmiseks. Olen lugenud, et see on nii võimas kraam, et seda peaks lahjendama 1:10.

Valge plaadi peale tuleb asetada esimene kast, selle peab kõigepealt ajalehega vooderdama ja seejärel asetama kasti komposti sees olevad ussid. Alumise kasti peale tuleb panna järgmine tühi kast. Sellesse saab hakata lisama biojäätmeid. Kuna kastide põhjad on aukudega, saavad ussid üles-alla liikuda ja ennast mugavalt tunda. Ülemises kastis söövad nad jäätmeid ning alumisse kasti jätavad meile väärtusliku vihmaussisõnniku ehk biohuumuse.

Katse-eksitusmeetodil olen jõudnud järeldusele, et kõige paremini töötab komposter siis, kui panna jäätmekasti peale veel üks kast vihmaussidega - nii on see biojäätmete peal raskuseks ja lagunemisprotsess tekib kiiremini. Lihtsamalt seletades on kastide järjekord alates alumisest selline: 1) vihmaussidega kompost; 2) biojäätmekast; 3) vihmaussidega kompost; 4) kaas.

Kompostri kasutamise ABC

Kompostri kasutamise juures pole mitte midagi keerulist ega üle jõu käivat, see on äärmiselt mugav ja lihtne. Kui oled kompostri õigesti kokku pannud, jääb üle vaid usse oma köögijäätmetega toita ja valminud komposti välja võtta.

Kompostrisse sobivad peaaegu kõik köögijäätmed: puu- ja juurviljade koored, kohvi- ja teepuru, kohvifiltrid, hallitanud sai ja leib, halvaks läinud köögiviljad, papist munakarbid, majapidamispaber jne. Lisaks on sobilikud ka näiteks tolm, saepuru ja ostutšekid. Liialdada ei tasu tsitruselistega, kuna need muudavad keskkonna liiga happeliseks.

Kompostrisse ei sobi jäätmed, mis hakkavad kergesti haisema: piima- ja lihatooted ning kala, ka rasv ja õlid ei ole sobivad. Samuti ei sobi kompostrisse vedelikud, hoolimata sellest et kompostril on kraan, kust saab vedelikud välja lasta. Liiga niiske keskkond lihtsalt ei sobi ussidele ja parem on sellist olukorda vältida.

Veel üks oluline nõuanne on panna lisaks biojäätmetele kasti rebitud ajalehti, see imab endasse liigse niiskuse ja säilitab õhurikkuse. Samuti on paber üks vihmausside lemmiksöök. Ajalehe peaks panema ka ülemisse kasti vihmaussikomposti peale, nii ei kuiva kompost ära ja ussikestel on seal mõnus tegutseda.

Kompostiussidest

Kindlasti on selle pika jutu peale paljudel tekkinud küsimus, et milliseid usse kompostimiseks kasutatakse ja kust neid saab. Lihtsaim variant on maakodus labidas kompostihunnikusse lüüa ja sealt endale usse korjata ning proovida neid kodustada. Kui maakodu pole või kui aiast korjatud ussid millegi pärast ei sobi, saab neid ka osta.

Minu kompostris on ostetud ussid, liiginimi on Eisenia fetida, keda tuntakse ka selliste nimedega nagu Tiger worm, Redworm, Red wiggler, Red Californian. See ussiliik on sobiv, kuna nad söövad biojäätmeid ja on harjunud tihedalt üksteisega koos elama. Ussid suudavad süüa ligi poole oma kehakaalu jagu jäätmeid päevas, seega üks kilo usse vabaneb päevas umbes poolest kilost jäätmetest.

Olen lugenud, et vihmauss elab kompostris umbes ühe aasta. Kuna ussid koosnevad u 90% veest, siis sa surnud ussikesi oma kompostris ei märka, nad saavad üsna ruttu üheks osaks kompostist. Nagu eluring ikka käib, siis iga päev sünnib uusi usse ja osad samal ajal surevad.

Peab ka mainima, et ussid on väga kiired sigijad - umbes kahe-kolme kuu tagant usside arvukus kompostis kahekordistub. Mida rohkem on kompostris usse, seda kiiremini nad sinu biojäätmeid nahka pistavad. Kui sa aga arvad, et kompostrisse on juba liiga palju usse tekkinud, saad need sõpradele edasi kinkida või hoopiski maha müüa. Ussidega on hea ka kalal käia.

Vermikompostimise sihtgrupid

Vermikompostimine on juba mujal maailmas (eriti Ameerikas) väga levinud, Eestisse on see aga alles jõudmas. Praegu oleme korterites harjunud oma köögijäätmed ära viskama, kuid palju mõttekam oleks need kohapeal ümber töödelda. Kuna vermikompostriga on see ülimalt lihtne, siis suurim sihtgrupp ongi korterielanikud. Mujal praktiseeritakse ka ühistutes kompostimist ehk terves kortermajas tekkivad biojäätmed kompostitakse spetsiaalsete seadmetega kohapeal ära. See on aga teine teema ja väärib eraldi postitust, seega ma siin pikemalt ei peatu.

Teine oluline sihtgrupp on restoranid. Iga päev tekib restoranides suurtes kogustes biojäätmeid, mis kahjuks prügimäele jõuavad. Komposter on aga tõhus abiline selle muutmiseks, lisaks on võimalik saadud kompostiga kasvatada maitserohelist või muid taimi, mida saab toiduvalmistamise juures edukalt kasutada. Samuti võiksid kauplused riknenud puu-, juur- ja köögivilju äraviskamise asemel kompostida.

Vihmaussikompostimisel võiks olla ka hariduslik eesmärk: kompostrid sobivad ideaalselt näiteks loodusõpetus- või bioloogiaklassidesse, kus õpilastel on võimalus tutvuda vihmausside eluga ja neid mikroskoobi all lähemalt uurida. Koolis saaks usse toita ju sööklas üle jäänud toiduga.

Kokkuvõtteks

Kogu selle pika jutu peale ütlen, et mina olen oma vermikompostriga ja ussikestega väga rahul ning enam ei kujuta ettegi, et ma oma biojäätmed lihtsalt minema viskaksin. Milleks viia oma väärtuslikud jäätmed prügilasse, kui saab nii lihtsalt ja mugavalt need kodus kompostiks muuta. Kompostri soetamine ja kodus kompostimine on üks viis rohelisema ja puhtama keskkonna loomiseks.

Kellel on huvi vermikompostimise kohta rohkem lugeda ja teavet saada ning kes oskab seejuures ka inglise keelt, võib Google´i abi kasutada, otsitavad märksõnad on näiteks vermicomposting, worm bin, worm composting. Inglise keeles leiab selle teema kohta palju artikleid, pilte ja videosid ning on ka õpetused ise kompostri ehitamiseks.

Kui kellelegi midagi arusaamatuks jäi või tekkis küsimusi, siis vastan ja selgitan hea meelega! Oleks põnev lugeda ka teie enda kogemustest ja mõtetest seoses (vermi)kompostimisega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta