Tallinna Tehnikaülikool tunnustas vabariigi aastapäeva eel aasta parimaid. Aasta arendustöö kolmanda koha haaras „Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskuse kontseptsiooni arendus ja realisatsioon”, mille eesmärk on toetada piirkonda digi- ja rohepöörde elluviimisel.  

Virumaa Kolledži direktor ja uurimisrühma juht Mare Roosileht täpsustas, et arendustöö eesmärk oli töötada välja Ida-Virumaa õiglast üleminekut toetav uus innovatsioonimudel, mis vastaks ühtlasi tööstuse rohe- ja digipöörde vajadustele.

„Loodud uus keskus ViDRIK aitabki luua koostöös TalTechi eri uurimisrühmadega ettevõtetele vajalikke tänapäevaseid efektiivseid ja säästlikke lahendusi tehnika- ja IT-valdkonnas.” 

Nii Virumaa praegused kui ka uued ettevõtted vajavad lähiaastatel tuge tööstuse digitaliseerimise, automatiseerimise ja robotiseerimise valdkonnas ning uute roheliste tehnoloogiate rakendamisel. Samuti on ülisuur vajadus töötajate ümber-, täiend- ja tasemeõppe järele. Nii keskendub VIDRIK Ida-Virumaa kõigile tähtsatele fookusvaldkondadele, milleks on tark tööstus, taastuvenergeetika ja energia tarkvõrgud, ringmajandus ja keskkonnakaitse, tark elukeskkond ja transport, tark töötervishoid ja rehabilitatsioon.

Arendustöö näitas, et soovid tõesti täituvad

Mare Roosileht koges arendustöö käigus palju ilusaid hetki. „Sain taaskord kinnitust – kui midagi väga soovida, sellesse tugevalt uskuda ja eesmärgi nimel tegutseda, siis on kõik võimalik. Oli selge, et Ida-Virumaa ettevõtted ja kohalikud omavalitsused vajavad piirkondlikku T&A asutust, mis oleks ühenduslüliks nende ning Eesti ja välisülikoolide vahel. Virumaa kolledž üksinda ei suudaks seda ootust täita.” 

Suurimaks väljakutseks oli tema sõnul Tallinna Tehnikaülikooli peamaja erinevate valdkondade ekspertide kaasamine, et kaardistada ja analüüsida TalTechi uurimisgruppides olemasolevad ressursse ja koostöövõimalusi. Keeruline oli ka ViDRIKu mehitamine piiratud inim- ja rahaliste vahendite valguses.

„Kõige enam rõõmustas see, et moodustus huvitatud ja koostöövalmis meeskond, kes panustas ViDRIKu kontseptsiooni väljatöötamisse, sh kaasates erinevaid tööstusettevõtteid,” avaldas Roosileht. „On muljetavaldav, et vähem kui aastaga on ViDRIKu tegevused suutnud äratada tähelepanu nii ülikoolis sees kui ka Ida-Virumaal. Suur-suur tänu tervele meeskonnale!” 

Senine tulemuslik T&A töö jätkub uutes, aastal 2022 käivituvates tegevustes Õiglase Üleminuku fondi meetme rakenduslepingutes. Põhilised arengusuunad leiab üles ka kodulehelt: vidrik.taltech.ee. 

Kes kuulusid arendustöö meeskonda? 

„Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskuse kontseptsiooni arendus ja realisatsioon” meeskonda kuulusid lisaks Mare Roosilehele teadur Vladimir Kuts, professorid Tauno Otto ja Fjodor Sergejev (mehaanika ja tööstustehnika instituut), vanemteadur Alar Kuusik (Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut), professor Allan Niidu, doktorant-nooremteadur Karle Nutonen, lektor Sergei Pavlov, keskuse juhataja Heiko Põdersalu (Virumaa Kolledž), professorid Anton Rassõlkin, Argo Rosin ja Toomas Vaimann (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut).

Mis on tulemas?

Arendustöö mõju on tuntav eelkõige Ida-Virumaal, kus põlevkivitööstus on põimunud piirkonna üldise majandustegevusega. ViDRIKu olulisemate investeeringuvajadustena on esile toodud protsessitootmise miniõppetehase, vesinikutehnoloogiate õppetehase, energia tarkvõrkude ja vesinikutehnoloogiate taristu rajamine ning diskreetse tootmise robotõppeklassi komplekteerimine. Investeeringuplaanide eelarve järgnevaks kümnendiks on orienteeruvalt 20 miljonit eurot, kasutades nii ELi fondide (sh ÕÜF) kui ka ettevõtluse rahastust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta