„Veega kipub olema nii, et kui sellega on kõik korras, ei pane me selle tähtsust väga tähele. Kuid seal, kus veevärgiga probleeme, tajutakse seda väga teravalt. Viimsi valla elanikud on vee kvaliteedi üle sageli kurtnud, uus jaam peaks aga nende mured lahendama,“ ütles jaama avanud keskkonnaminister Keit Pentus. „Meie eesmärk on, et 2013. aasta lõpuks vastaks joogivesi nõuetele kõigis Eesti asulates, kus ühisveevärk on välja ehitatud,“ lisas Pentus.

„Valminud veepuhastusjaamast hakatakse puhta joogiveega varustama kogu Viimsi mandriosa, välja arvatud Äigrumäed ja Laiaküla, kus veevarustus lahendatakse autonoomsete puurkaev-pumplatega,“ rääkis Viimsi vallavanem Haldo Oravas. „Kokku juhitakse jaamas puhastatud joogivesi peale magistraaltorustike valmimist ligi 15 000 Viimsi elanikule. Puhas joogivesi tagatakse kõikides piirkondades 2013. aasta lõpuks – selleks ajaks on välja ehitatud kõik vajalikud vee magistraaltorustikud.“

ASi Viimsi Vesi juhataja Toivo Eensalu sõnul erineb puhastatud joogivesi puurkaevu veest selle poolest, et sealt on eemaldatud liigne raud, ammoonium, kloriid ning radionukleiidide ühendid. „Lisaks puhastusprotsessile rajasime kolm 2000 m3 veereservuaari, mis töötavad sisuliselt veetornidena, tagades veevarustuse stabiilsuse ning elektrikatkestuse korral joogivee isevoolse juhtimise kriitilistele tarbijatele nagu koolid, lasteaiad ja haigla.“

Veetöötlusjaama ehitus on osa „Viimsi veekorralduse II etapp“ projektist, mille maksumuseks on kokku 12,8 miljonit eurot. Projekti rahastab Ühtekuuluvusfond 9,7 miljoni euro ning Viimsi Vesi AS ja Viimsi vald omafinantseeringuna 3,1 miljonit euroga.

Tänasel päeval toimub vastvalminud jaamast puhastatud joogivee saatmine Lubja, Tammneeme ja Pärnamäe küladesse ning Viimsi ja Haabneeme asulatesse. Jooksvalt lisatakse uusi piirkondi kui projekti raames ehitatakse ja rekonstrueeritakse Viimsi vallas veel 28,2 km joogivee ja 32,5 km kanalisatsioonitorustikke. Kogu veemajandusprojekt on planeeritud lõpetada 2013. aasta lõpuks.

Eesti veemajanduse arendamist toetatakse Ühtekuuluvusfondist kokku 425 miljoni euroga, millest on praeguse seisuga välja makstud 107 miljonit eurot.