Eesti inimesed tekitavad aastas keskmiselt 1,5 miljardit suitsukoni, millest kaks kolmandikku jääb tänavatele. Ilmade soojenedes hakkavad tänavatel üha enam silma suitsukonid, kuid nende mõju ulatus ja nende tegelik kahju jääb sageli märkamata. Näiteks liigub erinevaid müüte, nagu konid on biolagunevad või need on loomadele ohutud.

Maailma kõige suuremaks jäätmeprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi, kõige arvukam prügiliik on hoopis suitsukonid. Ka Eestis on viimastel aastatel üha aktiivsemalt konipandeemiale tähelepanu hakatud pöörama: maailmakoristuspäeval 2020. aastal korjas 30 000 eestlast kokku üle 1,6 miljoni suitsukoni.

 

Konid on tillukesed, mistõttu saastavad vähem

 

Tegelikult on sigaretikonid üks keskkonnareostuse peamisi allikaid. Enamik sigaretikonisid sisaldab plastikut ja keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada veereostust ja kahjustada elusorganisme. Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali ning neist ligi 100 on kantserogeensed. Sigaretikonid tuleks visata selleks ettenähtud segaolmejäätmete prügikonteineritesse või suitsukonteineritesse, et linnad neid õigesti käidelda saaks.

 

Konid on biolagunevad

 

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole sigaretikonid biolagunevad. Probleem on sellese, et konid koosnevad suures osas plastikust ehk tselluloos-atsetaatkiududest filtrist, mis looduses ei lagune. Selle tulemusena võib üks sigaretikoni keskkonnas püsida mitu aastakümmet, eraldades samal ajal kahjulikke kemikaale. Mürkained, mida suitsukoni vette eritab, võivad seal püsida kuni 10 aastat.

 

Sigaretikonid ei kahjusta elusloodust

 

Sigaretikonid võivad kujutada loomadele ja lindudele suurt ohtu. Kui loomad või linnud neid söövad, võivad konid põhjustada seedetrakti ummistusi või mürgistust. Lisaks võivad linnud kasutada sigaretikonisid pesamaterjalina, mis on linnupoegadele väga toksiline.

 

Konid ei jõua veekogudesse

 

Sigaretikonteinerite maha viskamine on märkimisväärne keskkonnaprobleem. Igal aastal visatakse maailmas maha miljardeid sigaretikonisid, mis lekivad kahjulikke kemikaale pinnasesse ja veekogudesse. Üksainus sigaretikoni võib saastada kuni 8 liitrit vett. Tänavatelt, kõnniteedelt ja mujalt avalikest kohtadest satuvad konid äravooluga kanalisatsiooni ning jõuavad lõpuks looduslikesse veekogudesse. 

 

Kustutatud sigaretikoni ei tekita tulekahju

 

Paljud sigaretikonid sisaldavad endas süttivaid aineid, näiteks paberit ja filtreid. Kui sigarett ei ole korralikult kustutatud ja see visatakse kuivale või süttivale pinnale, võib põlemisprotsess kesta piisavalt kaua, et ümbritseva materjali süüdata. Kui suitsetaja viskab koni autoteele või parki, võib see süüdata ümbritseva materjali, nagu muru, lehed või prügi. Samuti võib kuum tuhk sädemete või süttivate osakestega kuivale materjalile sattudes põhjustada tulekahju. Konid võivad tekitada tulekahjusid ka siis, kui need hooletult prügikastidesse visata, kus on näiteks paberit. Igal aastal on kevadeti ja suviti üha suurem probleem just prügikastides tekkinud tulekahjud.

Parim, mida nii keskkonnale kui enda tervisele teha saame, on loobuda sigarettide suitsetamisest. Kui siiski ollakse suitsetaja, on oluline teadvustada oma tegevuse kahjulikke mõjusid keskkonnale ning käituda vastutustundlikult, näiteks visates sigaretikonid õigesse kohta ning veenduda tuleohutuses.

 

Sarnased artiklid