Kas Sina juba tead, et Viljandi folgipeol saab endale soetada ehtsat kodumaist ökomoodi: aluspesust särkideni välja. Tõesõna! Bioneer uuris lisa. Küsimustele vastasid folgipeo avalike suhete juht Erki Pruul, t-särkidest tehtud bokserite autor Triin Amur  ja  särkide ületrükkimise projekti juht Marju Nurk.


Kuidas tekkis üldse idee folgi särke taaskasutada?

Marju Nurk (Tartu Kõrgem Kunstikool, Tekstiiliosakond): Kevadel pöördus Tartu Kõrgema Kunstikooli  poole Erki Pruul Viljandi Pärimusmuusika Festivali korraldustiimist ning uuris, kas oleksime nõus särkide taaskasutus projektis kaasa lööma. Erki Pruul tuli meie juurde juba konkreetse ideega teha eelmiste aastate tunnussümboolikaga särkidele uus selle aasta temaatikaga seonduv kujundus.

Ökomood

Mida täpsemalt särkidega tehti?

Marju Nurk: Kuna Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna II kursusel on kevadsemestril õppekavas siiditrüki kursus, otsustasime särkide kujundamise ülesande siduda just selle ainega.

Tudengid said inspiratsiooniks vanade kujundustega särgid ning selle aasta sümboolika. Esimese ülesandena tegid tudengid kavandeid, kuidas uus kujundus särkidel välja näha võiks, seejärel tegime koos tudengitega esmase valiku ning nad teostasid esimesed proovikujundused. Kui esmane töö tehtud, kohtusime uuesti festivali esindajaga, kes andis tagasisidet kujunduse kohta - tema ootustest lähtuvalt tehti lõplik valik ning  tudengid asusid särke trükkima.

Särkide trükkimiseks tegime kahe erineva kujundusega siiditrükiraami ning neid omavahel kombineerides trükkisid tudengid särkidele uue kujunduse. Tuden gite vaba valik oli, kus kujundus täpsemalt särgil paikneb ning milliseid värvitoone kasutada. Tänu sellele on kõik särgid omanäolised - valminud särkide hulgas ei leidu kahte ühesugust.

Särkide trükkimiseks kasutatud kujunduse autor on Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna II kursuse tudeng Ilona Ait.

Lisaks ületrükile pakutakse folgil ka vanadest t-särkidest tehtud aluspesu. Miks just aluspesu?

Triin Amur:  Aluspesu just sellepärast, et rikastada nägemust festivalinännist. Selleks ei olema kuhjadeviisi masstoodetud t-särke. Võib välja tulla ühe tootega, mis oma olemuselt lisaks juba festivalile endale, pakub iseseisva elamuse ning leiab kasutust palju pikemas perspektiivis. Kuhi kasutamata t-särke olid oma materjalilt ja vormilt ideaalsed pükste ja püksikute valmistamiseks. Pükse on naistele kaks mudelit ning meestele üks mudel.

Kui palju särke taaskasutusse suunati?

Erki Pruul: Kokku umbes 300 särki.

Kui kaua võttis aega ühe ületrükitud särgi valmimine?

Marju Nurk: Kõige kauem võttis protsessi juures aega eeltöö - kujunduse väljatöötamine ning trükkimiseks vajaliku siiditrükiraami valmistamine.

Tähtis oli, et särkidele tulev uus kujundus haakuks juba olemasoleva sümboolikaga, kuid annaks siiski selge sõnumi, et tegu on selle aasta festivali särgiga. Siiditrükitehnika on suhteliselt kiire käsitrükitehnika ning seega ei kulunud pärast põhjalikku eeltööd ühe särgi valmimiseks palju aega - tudeng pidi otsustama vaid paigutuse ja värvi ning tagama kvaliteetse trüki.

Kuidas on ületrükkimise protsessi õigem nimetada? On see redisainimine, taaskasutus, uuskasutus, lihtsalt ökomood?

Marju Nurk: Kindlasti on tegu tänuväärse projektiga, sest särgid, mis muidu jäänuks aastateks lihtsalt kuskile festivali korraldajate tööruumi kasti seisma, on saanud uue ning huvitava näo ning jõudnud laoruumist värske ilmega uuesti inimesteni. Seega usun, et kõige õigem nimetus oleks redisainimine.

Oluline on, et selle projektiga leidsid festivali korraldajad võimaluse anda tolmuma jäänud esemetele uus elu. Loodetavasti toovad need särgid rõõmu nii mõnelegi festivalikülastajale ja leiavad kastiseismise asemel eesmärgikohase kasutuse.

Palju folgi ökomood maksab?

Erki Pruul: Kuna see pole kasumile suunatud ettevõtmine, oleme üritanud hoida hinnad madalal – nii särgid kui bokserid hakkavad maksma 10 eurot.

Kas plaanite muuta taaskasutuse traditsiooniks?

Erki Pruul: Taaskasutus on küll elustiil, aga samas peab olema ka vajaduspõhine. Kui ikka särke üle ei jää ja kõik ära tarbitakse, siis ei saa ka taastoota.  Praegusel juhul sünnitas vajadus idee, kuna särkidele oli vaja mingi rakendus leida.

Aga loomulikult on see meile oluline teema ja peegeldab meie väärtushinnanguid, millest tulenevalt toimuvad ka muud protsessid festivalil. Olgu selleks siis tänavu esimest korda kasutusel olevad külastajatele mõeldud prügikäitlemisjaamad või roheliste trükiste kasutamine.

Kas plaanite kaubavalikut ka laiendada?

Erki Pruul: Kindlasti plaanime midagi, nüüd ei saa enam muudmoodi, latt on kõrgel. Aga meil oli tänavu väga hea koostöö andekate inimestega – ideedepuuduse taha asi küll jääma ei peaks, kindlasti üllatame millegagi ka järgmisel aastal.