Viljandi lossimägedes toimunud pärimusmuusika festivalile pani punkti Kirsimäel kõlanud kontsert “NOËP Goes Folk”. Ülemöödunud aasta festivaliga publiku arvukust võrrelda ei saa, kuid esinejate ja elu-olu kvaliteedis korraldajad allahindlust ei teinud.

Viljandi festivali lavasid varjutas kuumus ja tantsijate jalge alt tõusev tolm. Lossimägede muru on kuivanud ja muutunud tolmuks. Ei päästaks seda ka kastmine, sest niimoodi saame tulemuseks pori, mis oleks veel hullem kui hommikune kopsude tühjaks köhimine. 

Koroonaajastu on kahandanud publiku arvukust ja muutnud festivalil pakutavat. Tartusse on vist alaliseks jäänud Aulise lendav vanaraamatumüügitsirkus, mis elavdas Laidoneri platsi. Selle asemel oli soovijatel võimalus lasta ennast vaktsineerida tasuta Tasuja platsil. Seda vabadust kasutas umbes 1000 inimest, kellel on lootust ka osaleda sügisestel festivalidel. Veidi eemal oli oma koha leidnud esimene Viljandi toidujagamiskapp, mis esitas selle festivalil oma eduka debüüdi.

Toidujagamiskapi kohta esitasid kohalikud elanikud vaid positiivset tagasisidet. Üks keskealine meeskodanik teatas, et toidujagamiskapp päästis ta abielutülist. Nimelt olid folgilised ostnud mustast leivast (Black Bread Gone Mad!) tühjaks kõik Viljandi poed. Mees leidis abuikaasale maitsva musta leiva lõpuks toidujagamiskapist ja oli veel kaks päeva hiljem üliõnnelik.

Üks omamoodi probleem tekkis lavade ees, kui kõrvuti sattusid massis õõtsuma noored neiud ja vanad hallipäised pässid. Nii mõnigi noor leidis, et spontaanses tantsus juhtunud kehade kokkupuude on tema jaoks ahistav ja seda väljendati ka häälekalt. Õnneks oli paljudel esiejatel heaks kombeks kutsuda fänne hoidma pidevalt käsi üleval. Ilmselt tulebki nii teha, või enne kontserti ennetavalt paluda vabandust naabrite käest, keda müksata kavatsetakse. Uus reaalsus.

Festivali eripära olid ka korduvad laulud: Puuluubi "Puhja tuulik," ja "Käpapuu," tundusid olevat uued folgihümnid. Neid sai kuulata igal päeval ja erinevas esituses. Muidugi oldi kohal ka originaalesitajate kontserdil, kus Kaevumäele ei jäetud vaba kohta.

Mõnusa huumoriga päädis Naised Köögis etteaste. Maria Mazotta itaaliast näitas, kuidas on võimalik suhelda publikuga inglise keeles ilma seda oskamata. Hoopis teine meeleolu valitses Jaak Johanseni mälestuskontserdil, mis vältas 3 tundi reede hilisööl Pauluse kirikus. Kuid, kes kontsertidel üldse käia ei viitsinud, selle jaoks toimus pühapäeval traditsiooniline kontsert ”Ando ja sõbrad”, kus sai kuulata suurt valikut tänavuse festivali esinejatest.
 

Kontsertidest olid piletimüügi pealiku Anu Rannu sõnul kõige populaarsemateks osutunud Eesti artistid – Curly Strings, Trad.Attack!, Metsatöll ja Riffarrica, Puuluup ja Zetod. “Keskmiselt on neljal festivalipäeval olnud festivalialal korraga 3500 inimest, tipphetkel laupäeva õhtul küündis publikuarv 5000ni,” lisas Rannu.

Tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil toimus 53 kontserti, lisaks astuvad astusid muusikud üles rohelisel laval. Toimusid traditsioonilised pere,- naiste, - ja meestelaulu õpitoad ning reedel ja laupäeval sai hommikule vastu tatsuda folgi järelpeol. Järgmisel aastal on loodevasti festival vähem tolmusem, rahva poolest rikkam ning muusikaliselt mitmekesisem.

Selle aasta festivali teemaks oli kokkumäng. Kõige lahedama kokkumängimise kuulsin ohtrast muusikavalikust hoolimata hoopis pühapäeva öösel vastu esmaspäeva, kui telgis magades kuulsin häälitsemas kiimas emakassi, talle vastas omapoolse soologa aga kajakas, kes imiteeris kassi häälitsusi. Kummaline kooslus kestis pikad minutid, kuni selle katkestas tornikella heli.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta