Eriolukorra ajal on kaubanduskeskused kinni ning kindlasti on kodus olles on paljudel peal suur tuhin sukelduda e-kaubanduse võludesse, on tegelikult nüüd aeg vaadata ja mõelda, mis kasutuses ja kappides meil tegelikult olemas on.

Nende juba olemasolevate asjade väärtustamiseks on Arengukoostöö Ümarlaud alustanud kampaaniat #väärtvana, mille raames kutsutakse inimesi üle oma veel kasutatavat ja tänase maailmaga ühilduvat tarbeeset ka teistele tutvustama läbi nende esemete loo.

Idee autor, hariduspsühholoog Grete Arro: “Paljud keskkonnasäästule suunatud lahendused on rohepesuhõngulised - suunates vaikimisi tarbima midagi muud, midagi “õilsamat”, õigemast materjalist, õigema päritoluga, aga ikkagi tarbima. See võib tekitada hea tunde, aga sellest ei pruugi olla keskkonnaeesmärkide poole püüdlemisel kasu. Kui mõelda kestliku arengu peale, siis jäätmetega tegelemine on tagajärje, mitte põhjusega tegelemine. Miks me ei pane oma korduvkasutatavaid veepudeleid joonele ja ei kiitle, kellel on vanem? Kes on sama asja kauem kasutanud? Sama asja lõputu kasutus oleks ju reaalne probleemi lahendamine. Ja kui ma ütlen vana, siis mitte see vana, mida eksponeeritakse koduajakirjade piltide puhvetiservadel. Ei, mitte museaalid. Vaid see vana asi, mis on igapäevaselt kasutatav ja tänase maailmaga ühilduv. Just see vana asi, mis ei ole tingimata veel “äge”, ajastute hingusest väärindatud.”

Esialgu sotsiaalmeedias leviv #väärtvana kampaaniaga näidatakse, et igal asjal on oma lugu. Kas ka sinul on midagi vana ja väärtuslikku, mille lugu teistega jagada ja mida veel kasutad? Vanaisa kell või ikka veel sõitev esimene auto? Maa sisse kaevatud ja sugupõlvi hiljem leitud ehted või lausa juhtmega telefon? Vanast vinüülplaadist tehtud seinakell või kleidikäisest tehtud Sipsik? Selja-, käe-, üleõla- või turukott, mis on su sõprade jaoks muutunud sinu kehaosaks? Igavene joogipudel või kohvitops, sinu eluraskuste kriimud külgedel? Mitmeid kordi parandatud jalanõud?

Arengukoostöö Ümarlaua juhataja Agne Kuimet: “Praegu kodus olles on meil lihtsam mõelda kestliku tarbimise peale, mis on pikas plaanis ka kindlasti soodsam nii igale indiviidile kui ka keskkonnale. Kestlik tarbimine ja tootmine taotleb „vähemaga rohkema tegemist“ ning miks mitte alustada poodlemist oma kapist, kuurist või garaažist, et leida, mida seal kasutada ning millest midagi rohkemat teha.”

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta