Peaaegu kõik, mis me ostame või kasutame, on valmistamisfaasis magevett tarvitanud. Sellist vett kutsutakse varjatud või peidetud veeks.
- Toit ja aiandus
- Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
- 22. märts 2012
- https://pixabay.com/photos/drop-of-water-drop-impact-ripples-578897/
Peidetud vee otsene mõju ei avaldu sageli meie elupiirkonnas, vaid kogu maailma mastaabis tervikuna. Näiteks ostes Aafrika või Lõuna-Ameerika kohvi, kulutame me sealset vett. See ei tähenda sugugi, et peaksime ostma kaugelt toodud kaupu, et oma riigi vett säästa. Vett kulutab kaudselt ka nafta tootmine ja kaupade transport.
Toiduainetetööstus on peidetud vee suurim tarbija. Seega peidetud vee osas saame me kõik teha teadlikke valikuid juba sellega, et jälgime oma toitumistavasid.
Vett kulutavad ka autod, kodumasinad, olmeelektroonika, mänguasjad ja muu sarnane kaup. Paljudes tööstusmaades ületab tehaste ja majapidamiste tarbeks välja pumbatava vee hulk põllumajanduse veevajadused.
Peidetud veega kauplemist ei mõõdeta veel sama täpselt nagu seda tehakse seda süsiniku emissioonide puhul, ent kulude suurusest annab aimu veejalajälje koduleht: www.waterfootprint.org [1]
On raske arvutada, kui palju vett inimene elustiili muutes kokku hoiab, kui paar lihtsat säästmisnippi on siiski olemas.
-
Ostke mahetoitu. Mahepõllundus säästab vett. Intensiivpõllumajandus seevastu raiskab vett, sest toidu kasvatamiseks kasutatakse seal veega lahjendatavaid ning pritsitavaid kahjuritõrjevahendeid ja väetiseid.
-
Ostke loomulikul hooajal kasvanud toitu. Õigel aastaajal ja kodu lähedal kasvanud toit vajab vähem vett. Seega on sellisel toidukraamil ka väiksem jalajälg. Loobuge kohvi joomisest!
-
Sööge rohkem taimetoitu. Loomakasvatusel on suur peidetud vee kulu, sest loomade toit vajab samuti kasvatamist. Omaette veekulu moodustab ka loomade joogivesi. Inimese seisukohalt on taimne toit ka tervislikum.
-
Ärge raisake toitu ja asju. Parem parandage vanu ja ostke uusi vaid tegeliku vajaduse korral. Ärge ostke koju nii palju toitu, et te peaksite seda ära viskama hakkama.
| Toiduaine | Peidetud vee hulk |
| 1A4 paberileht | 10 liitrit |
| 1 tass teed | 30 liitrit |
| 1 viil (30g) leiba | 40 liitrit |
| 1 apelsin | 50 liitrit |
| 1 õun | 70 liitrit |
| 1 väike klaas (250ml) õlut | 75 liitrit |
| 1 klaas (125ml) veini | 120 liitrit |
| 1 tass kohvi | 140 liitrit |
| 1 klaas õunamahla | 190 liitrit |
| 1 klaas (200ml) piima | 200 liitrit |
| 1 muna | 200 liitrit |
| 1kg maisi | 900 liitrit |
| 1kg kartulihelbeid | 900 liitrit |
| 1l veini | 960 liitrit |
| 1l piima | 1000 liitrit |
| 1kg otra | 1300 liitrit |
| 1kg nisu | 1300 liitrit |
| 1kg suhkrut | 1500 liitrit |
| 1kg sojaube | 1800 liitrit |
| 1kg värskeid teelehti | 2400 liitrit |
| 1kg kookost | 2500 liitrit |
| 1 puuvillane T-särk | 2700 liitrit |
| 1kg kanamune (umbes 16-17tk) | 3300 liitrit |
| 1kg riisi | 3400 liitrit |
| 1kg kanaliha – 1kg liha saamiseks kulub 2,2kg teravilja ja 20 liitrit vett | 3900 liitrit |
| 1kg kitseliha | 4000 liitrit |
| 1kg sealiha | 4800 liitrit |
| 1kg hirssi | 5000 liitrit |
| 1kg juustu | 5000 liitrit |
| 1kg lambaliha | 6100 liitrit |
| 1kg puuvillariiet | 11000 liitrit |
| 1kg veiseliha – 1kg liha saamiseks kulub 6.5kg teravilja, 36kg heina, rohtu jms, 155 liitrit vett. | 15500 liitrit |
| 1kg kohviube | 21000 liitrit [2] |
Kasutatud materjalid:
-
S. Berry „50 viisi vee ja energia säästmiseks“, Maalehe Raamat, lk 39-41.
-
Veejalajälje veebileht www.waterfootprint.org, Water Footprint Network
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
