Bioneer toob lugejateni  Aive Herja koostatud loo tõelisest ökokodust. Artikkel on ilmunud ka GO KOJA veebiportaalis.

Noor, rohelise ellusuhtumisega, Inglise perekond otsustas peale kahe lapse sündi, et nüüd on aeg linna mürgiste gaaside ja kuluka elu eest loodusrüppe elama pageda.

Kuna Jasmine ja Simon olid kindlalt otsustanud olla oma poegadele nende esimestel eluaastatel täiskohaga lapsevanemad, siis puudus neil maja ehitamiseks või ostmiseks vajaminev raha. Ära langes ka pangalaenu võimalus, sest vaid poole kohaga tööl käiva pereisa palgast poleks igakuisteks laenumakseteks piisanud. Õnneks juhatas saatus noore pere teele maaomaniku, kes kutsus noored elama oma Lääne-Wales’i puisniidule. Sõprade ja möödakäijate abiga löödi nelja kuuga püsti maksimaalselt keskkonnasõbralik ja hubane ökomaja. Maja ehitamiseks kulus umbkaudu 1000-1500 töötundi ja 3000 naela (u 62 000 EEK).

“Oma kodu arhitekt on tore olla, sest vaid nii on võimalik tõeliselt luua ja nautida midagi, mis on osa sinust enesest ja loodusest, selle asemel, et elada maksimaalse kasu saamise eesmärgil ja ehitustööstuse mugavusest lähtudes loodud masstoodangu karpelamus,” räägivad Jasmine ja Simon, tundes rõõmu lisaks veel selle üle, et “nende looduslikest materjalidest ehitatud maja ei suurenda ehitusmagnaatide kukrut ja mis peamine, on puhas kantserogeensetest mürkidest, mis täidavad enamikke teisi tänapäeva ehitisi.”

Mõningad ökomaja ehitamise põhimõtted:

1. Maja on ehitatud künka sisse, et pakkuda varjualust ja sulanduda võimalikult hästi ümbritsevasse looduskeskkonda.
2. Vundamendi ja seinte valmistamiseks on kasutatud kaevamise käigus tekkinud savimassi ja kive.
3. Maja tugikarkass on ehitatud naabruskonna metsa puudest.
4. Katusesarikad on oma konstruktsioonilt ja väljanägemiselt väga toredad ja valmisid vähese vaevaga.
5. Isolatsioonimaterjalina ja ehitustöö kergendamiseks on põranda, seinte ja katuse ehitamisel kasutatud põhupalle.
6. Katusele on istutatud muru.
7. Lubja krohv laseb seintel hingata ning selle tootmine on nt tsemendi tootmisest oluliselt energiasäästlikum.
8. Puutööst ülejäänud saepuru on kasutatud põrandate täitematerjalina.
9. Kõik, mida majapidamises vähegi võiks veel vaja minna, on leitud prügimäelt (aknad, pliit, torustik, juhtmed jne).
10. Maja soojendab puuahi (puid, kui taastuvat loodusvara, leidub lähipiirkonnas piisavalt).
11. Külmkapi hoiab jahedana maa alt läbi vundamendi tulev õhk.
12. Katuseaken laes laseb tuppa loomulikku päevavalgust.
13. Katusele paigaldatud päikesepaneelid toodavad maja jaoks voolu.
14. Vett saadakse väikese hüdrojaama abil lähedalasuvatest allikatest.
15. Kuivkäimla sisu läheb aiamaale kompostiks.
16. Katuselt allavoolanud vihmavett kogutakse aia kastmiseks.

Põhiliste tööriistadena olid kasutuses ketassaag, haamer ja peitel. Maja peremees tunnistab, et ta pole ei ehitaja ega puussepp, kuid on paar aastat tagasi samalaadse maja ehitustöödel kaasa löönud. “Sellise maja ehitamisega saab hakkama igaüks,” arvab mees. “Oluline on seejuures omada head füüsilist vormi, eneseusku ja sihikindlust,” lisab Simon. Loomulikult tuleb kasuks, kui on sõpru, kes majaehitustalgutel meeleldi on nõus osalema.

Seega, selle asemel, et endale Tallinna kesklinnas või selle lähistel kinnisvara kokku osta, vaatab tänapäeva ettenägelik inimene endale välja mõne toreda künka puisniidul või vaikses metsatukas, et siis ühel päeval, kui R-kioskites hapnikuaparaate müüma hakatakse, kompsud kokku korjata ja maale oma künkasse elama kolida.

Hetkel on päevakajaline mõtiskleda selle üle, milline on Eesti vabariik 10 aasta pärast. Kui rohelised võimule pääsevad ja ka kõik muu paika loksub, siis on riigivõim ehk kusagile Lõuna-Eesti küngaste vahele ümber asunud ja valitud rahvasaadikud võtavad seadusi vastu Toompea asemel hoopis Suure Munamäe õdusas embuses.

Allikas: http://www.simondale.net/house/index.htm (P.S. VAATA KINDLASTI PILTE!)

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta