Olen alates 2009. aasta aprillist 6 korda käinud Havail, Big Islandil. Iga kord on eelmisest erinev ja üllatav.

Havai saarestik koosneb 7 saarest, kuid Big Island on neist kõige suurem nii pindalalt kui ka kõige selle poolest, mis seal toimub ja kasvab ja areneb. Juba esimesel korral külastasin mitut väikest ökoküla. Sageli on sealsetel ökoküladel erinevad suunitlused. Tegutsedes säästlikult ja jätkusuutlikult, on paljud külad väga avatud ka välismaailmale ning soovivad oma kogemusi, tarkusi ja maailmavaadet maailmaga jagada. Seda tehes luuakse uusi väärtusi ja vahendeid nii endale kui kogu maailmale igas vormis juurde.

Esimese reisi ajal viibisin seal koos rootslase Lotten Oddhiga. Tema programm ei tutvustanud väga palju saarel toimuvat ja seepärast rentisime ühe teise sõbrannaga auto ja seiklesime mõned päevad ise ringi. Sattusime saare idaossa, kus kõigepealt nautisime looduslikke soojaveebasseine, kus vesi on loomulikus olekus pea +36 kraadi. Soojaveebasseinid on ühendatud Vaikse ookeaniga. Bassein on rikkalik mineraalide ja kalade poolest. Seal viibides võib tunda, kuidas kalad teevad kalateraapiat ja näksivad surnud naharakke sinu kehalt. Kogemus oli väga lõõgastav. Sattusime ka ühte teise ökokeskusse, kus õppisime kiirkorras ära veeteraapia. Seda tehaksegi soojas vees, et lõdvestada kogu keha ja meel ja vaim täielikult.

Havail on iga väikese detaili peale mõeldud. Kui sa ostad väikese šokolaadi, siis paber on kindlasti tehtud taaskasutatud paberist, üks osa selle toote eest saadud rahast läheb otse mõnda heategevusprojekti ja sageli leiad toodete pealt ka häid mõtteteri või lugusid. Kohalikud ökomarketid ja -poed on sama suured kui meie Selverid. Seal on saadaval ka homöopaatia terakesed ja palju muud. Kogu värske kraam on kohalikelt talunikelt. Avokaadod on mõnikord suured mitmekilosed jurakad ning seest kollakasrohelised ja pehmed nagu või. Puuviljad ja juurviljad on tulvil mineraale. Kogu toit on puhas, mürkidega pritsimata, täis eluenergiat ja alohat, sest kogu kasvatamisel ja isegi korjamisel on inimesed igas protsessis teadlikud, kui palju tähelepanu anda.

Paljudel autodel on peal väga inspireerivad väikesed sõnumid elu kohta. Nii et päevaseid sõnumeid on väga kerge kokku korjata.

Idapoolel on väga palju väikeseid ökokülasid ja keskuseid. Meie sattusime kõigepealt Yoga Oasisesse. Seal on tegu väikese teamiga, kes on ehitanud väikesed džunglimajakesed ja pakuvad nii majutust kui ka kasvatavad vähesel määral puuvilju. Juurviljad toovad nad sisse teistest kohalikest ökotaludest. Kogu majapidamine toimib päikeseenergiaga. Kell 22 kustuvad kõik tuled ja elektrit pole, kell 6 saabub elekter tagasi. Vihmasematel päevadel tuleb elektri kasutamisega eriti ettevaatlik olla. Kogu oaas on tõelises džunglis, öösiti on akna taga nagu ehe loomaaed, kus kohalikud metssead toimetavad. Paljudel majadel on oma väike välidušš.

Majad on ehitatud oma eripäraga ja enamasti väga ökonoomselt. Kasutatud on nii palju kohalikku toorainet kui võimalik. Enamik kohti on tehtud bambuspostidest, mille vahele on tõmmatud kärbsevõrk, katuseks sageli lihtsad palmilehed nõnda vooderdatult, et vihm sisse ei saja.

Veesüsteemid toimivad nii, et enamikes kohtades kogutakse vihmavett, mida idapoolses osas on rohkem kui teisel pool ja see filtreeritakse siis joomiseks ja toiduvalmistamiseks ära.

Kui seal ööbida, saad nii kohaliku joogatunni kui ka hommikusöögi kohalikust toidust. See on väga eriline kogemus ja väga väestav algus päevale. Inimesed on täiesti kohal, kui sinuga suhtlevad, siis naeratavad ja vaatavad kogu aeg sügavalt silma sisse. Enamus veedavad hästi palju aega ka looduses ja vees ja päikese käes, nad on pruunid, lõdvestunud ja õnnelikud.

Inimesed sealses keskuses ei taha palju. Nad tahavad elada lihtsat elu. Keskus korraldab aasta läbi ka palju erinevaid sündmuseid ja koolitusi. Neil on suur joogasaal ja all söögisaal. Majutusi on võimalik võtta ka tervele grupile majade kaupa. Igal sammul seal olles tunned, et igas kohas on tükike alohat õhus ja seintes ja kogu olemises.

Meid on seal toimetamistel aidanud Joy Star, kes on tõeline "Rõõmus Täht", sest on alati kohal. Peale selle on seal väike külake OceanView, kuhu on paljud inimesed ehitanud oma majakesed. Sellesse piirkonda on kogunenud kogu maailmast inimesed, kes ei ole nõus praegu kehtiva maailmakorraga ning otsivad alternatiivseid lahendusi.

Majad on väikesed ja ökod või lihtsad ja praktilised. Igal majal on oma veetünn ja vee filtreerimissüsteem. Selles külas harrastavad paljud ka vabaarmastust. Kuid nii palju, kui oma tuttavatelt ja sõpradelt kuulsin, siis tehakse seda mitte väga küpsel moel. Seetõttu on seal palju inimesi, kes on emotsionaalselt väga tasakaalust väljas. Paljud suitsetavad seal kanepit. Kohalik politsei sellega midagi suurt ette ei võta, kuna parem on keegi, kes on õnnelik hetkeliselt, kui keegi, kes on purjus ja inimestele näiteks liikluses probleeme tekitab. Proovitakse elada sellist vikerkaarehipide elu, kõik on segamini, kohalikud havailased ja sisserännanud, suured ja väikesed.

Pühapäeviti kogunetakse ühes naturistide rannas ja siis mängitakse trumme ja nauditakse piknikku rannas perede ja sõprade keskel. Väga tavalised on ka pühapäevased potluckid (õnn potis, igaüks võtab kaasa ühe kas sooja või külma toidu ja siis vaatad, mis toit sulle sealt naeratab) keset suuri muruplatse. Inimesed kannavad väga lihtsatest kangastest ja võimalikult ökostiilis riideid. Autodega on teine lugu, kuna seal on mõned teed väga konarlikud, on paljudel maastikuautod, või siis ka palju vanemat tüüpi autosid, aga on ka täiesti uusi.

OceanView küla serval elab meie sõber Daniel, kes on ise ehitanud mitu majakest. Ühe maja väärtus on kuskil 10 000 krooni, ja need on ehitatud samamoodi, bambuspostid, kärbsevõrk ja samuti palmilehed ja vooderdus. Päikesepaneelid elektri jaoks, vihmavee konteinerid vee jaoks ning oma puuvilja- ja juurviljaaed. Väike eraldi hütt turistidele väljaüürimiseks ning elu on nagu lill.

Paljud inimesed seal ei tea üleüldisest maailma majanduskriisist mitte midagi, sest elavad täiesti iseseisvalt ja omas väikeses kuningriigis. Kuulsime viimane kord, et kohalik omavalitsus ei soosi seda ning soovib, et inimesed ehitaksid tugevaid maju kiviseinte ja katustega. Aga siiani on väga paljud sarnaseid ehitisi teinud ja turistide hulgas on see väga eksootiline ja armastatud koht, kus viibida.

Daniel teab kõike erinevate väestavate smuutide miksimisest ja on oma vaba olemisega väga vahva kaaslane.

Kona poolel on proovitud käivitada ühtset ökoküla aga siiani on vaid mõningad üksiküritajad, kes pole väga palju käima saanud. Kona poolel on rohkem turiste ja rohkem inimesi, kuna see on kuivem pool ja seal on ka rohkem päikest. See on see pool, kus on hästi palju kohviistandusi ja puuviljaistandusi. Väga paljud inimesed on omale ostnud maja ja ehitanud lisaks väikesed majutusmajad turistidele väljalaenutamiseks. Samuti on paljudel oma aiad ja oma istandused. Inimesed on väga leidlikud ja taiplikud, leides lihtsaid lahendusi ja viies neid ellu.

Äri ja innovatiivsust on tegelikult tunda pea igal sammul. On erinevaid kohvikuid, kus on selline hästi kodune lähenemine ja hästi "aloha" olemine. Seal on teenindus nagu muinasjutus ja kõik on täiesti kohal.

Aloha huumor on alati omal kohal. Inimesed on lõdvestunud, kui nad just pole oma suurtes puhastumistes. Legend räägib vulkaanijumalannast Pelest, kes kõik saarele tulijad ära puhastab, viimse kui tüki.

Puhastamine võib tähendada, et kõik see, mis sind ei teeni või on sinus alla surutud, tuleb üles. Pimeduse pool võib väga esile tulla ja seejärel tuleks seda tasakaalustada valgusega.

Looduses elamine ja kontakt loodusega on need, mis aitavad tasakaalustuda ja tunda ennast täiesti kohal igal hetkel.

Miks ma nendesse kohtadesse läksin? Sest ma olin juhitud nendesse kohtadesse väga maagilisel moel. Havail olles kogeb igaüks omaette maagiat. Oma kõikidel reisidel olen kohtunud ainult väga imeliste inimestega, see tundub juba teemantite korjamisena. Saan aru, kuidas inimestena saame üksteist väestada ja aidata ennast keskmesse. Samuti, kui oluline on keskkond, kus elame. Peale oma viimast Havail olemist 3 kuud tagasi tulin Eestisse ja peale esimest ööd ärkasin hommikul kuiva õhu tõttu veriste huultega. Siis tundsin, et oleme valinud Eestis elada kastides täiesti vabatahtlikult ja ei teagi, et midagi teistsugust on olemas.

Kui oled elanud täiesti looduses vaid 3 kuud ja kogu aeg väljas maganud, enamus ajast tähtede all, saad aru, kui lihtne tegelikult elu võib olla, kui me seda valime. Loomulikult on paljud asjad Eestis võimatud meie kliima tõttu aga väga palju on ka võimalik, kasvõi näiteks ainult suvel. Ja tegelikult on meil kõigil võimalus vaba tahte planeedil valida koht, kus me tunneme, et tõeliselt õitsele puhkeme.

Mina tunnen, et peale viimast aega Havail oli mu keha nii puhastunud mürkainetest ja harjunud puhta ökotoiduga, päikese, tuule ja õhu ning ookeaniga, et mu keha oli täiesti elus ja uus, olin kaotanud palju kilosid ja ebavajalikku emotsionaalset pagasit. Euroopa lennujaamadesse jõudes vaatasin elutuid halle nägusid ja mõtlesin, huvitav millal nad viimati looduses käisid või mõtisklesid selle üle, mis pakendites asju nad ostavad.

Havail olles tundus mulle, et väga paljude jaoks seal on täiesti tervemõistuslik, et kõik asjad peavad holistiliselt kokku kuuluma – maailmavaade, majandus, sotsiaalne ja ökoloogiline aspekt. Tore oli näha Gaia projekti perspektiivist, kuidas need asjad seal juba toimuvad ja toimivad reaalses elus ja olemises ja kuidas see enamikule inimestele on täiesti tavaline eluviis.

Me saame igapäevaselt oma väikeste valikutega mõjutada suuremat holistilist pusle pilti. Iga valik ja iga indiviid on selles pildis oluline. Havai on mul aidanud saada palju teadlikumaks endast, oma valikutest ja sellest, kes ma tõeliselt olen. Olen julgenud otsa vaadata oma ehedale olemusele ja selle endaga täielikult integreeerida. See loob täiesti uue elukvaliteedi minule endale ja kogu maailmale.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta