Tristram Stuart on ökoloogilist elustiili ja keskkonnakaitset harrastav britt. Ta elab koos oma naisega mõne aakri suurusel krundil, hooldab juurviljaaeda, peab mesilastarusid ning kasvatab naabri farmis allüürnikuna paari siga. Ta on üks tuhandetest kolmekümnendates eluaastates brittidest, kes on keeranud selja linnaelule ja tarbimisühiskonna ahvatlustele ning siirdunud nautima maaelu idülli. Stuartist sai tuntud persoon  peale raamatu „Prügi: globaalne toiduskandaal.“ (Waste: Uncovering the Global Food Scandal) avaldamist. Saareriigi meedia haaras kinni raamatus paljastatud skandaalist ja sundis britte julmale tõele otse näkku vaatama.

Briti supermarketites korjatakse lettidelt ja visatakse prügi hulka söömiseks kõlbulikku toitu ligikaudu 1,6 miljardit kilo aastas. Näiteks Marks & Spenceri võileivaosakonnast sõidutatakse prügilasse iga päev 13 000 värsket leivakannikat.

Kodus viskavad britid ära 2,6 miljardit leivaviilu aastas. Iga inimese kohta lendab prügilasse 27 värsket õuna ja 10 avamata jogurtitopsi. Numbrid on jahmatamapanevad! Üks neljandik kogu brittide koju ostetavast toidust - valmistoidust isegi ligi pool - leiab tee prügilasse.

Eelmisel aastal inimkonda ohustanud toiduainekriis, mille otsesteks põhjusteks  olid küll bensiini hinna mitmekordistumine ja kliimamuutused, andis põhjust muretsemiseks. Ent koos bensiini hinna langemisega tundub ka kriis olevat unustatud. Lääne tarbija mälu on ju lühike.

Näiteks praegusel hetkel aga ohustab merepinna tõus Egiptuse viljasaaki ja põud põhjustab Indias nälga. Muretsemiseks ei anna põhjust ainult ilmastik ja viljasaagid, vaid palju suuremaid probleeme tekitavad puudulikud infrastruktuurid ja viletsad teeolud. Stuarti arvutuste järgi mädaneb Indias transportimise ajal 14 miljardi dollari väärtuses toitu viletsate teetingimuste ja logistika tõttu.

Pärast uurimuse avaldamist on paljud supermarketid nõudnud toiduainete tootjatelt aegumistähtaegade ülevaatamist. Riknenud kauba hirmus on pajud tootjad aegumistähtaja nihutanud võimalikult kaugele tegelikust riknemise momendist. Ametnikud on käskinud marketitel loobuda 3=2 kampaaniatest, sest see soodustab läbi odava hinna mulje liigset kokkuostmist.

Stuart on oma raamatuga pannud britid muutuseid soovima. Menetluses on juba ka seadus, mis kohustab jaekaubandusettevõtteid esitama aruandeid müügilt eemaldatud toiduainete seisundi ja koguste kohta. Nõnda tuleks raiskamine täpsemalt esile.

Supermarketitel ja tootjatel soovitatakse loobuda ka puu- ja köögiviljade kuju ja vormide normide jälgimisest, sest arvutuste järgi visatakse lausa 40% söömiskõlbulikke produkte minema väljanägemise pärast. Paremal juhul lähevad ebastandardse kujuga puu- ja köögiviljad loomasöödaks.

Inglismaal annetavad traditsiooniliselt paljud poed ja supermarketid oma müümata jäänud toidu kloostritele ja Päästearmeele. Kodanikualgatuse korras on tekkinud ka uus liikumine Fareshare, kus vabatahtlikud - õpilased, arstid, pankurid jne - jagavad annetatud toitu vaesematele laiali.

Vanem sugupõlv, kes elanud üle mitmeid kriise, mäletab veel aega, kus kodudes oli kombeks maha kukkunud leivatükile suud anda, et sellelt „vabandust paluda“. Toitu austati ja ostud planeeriti arukalt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta