Mõnikord on unenägu kohe nii veider, et ei oska selle peale enam midagi arvata. Mis tunne oleks seista teil omaenda haua ees ja lugeda enda nime hauaplaadilt? Tekib tahtmine ennast näpistada, veendumaks, kas see on ikka päriselt.

Täna öösel nägin ma ühte väga veidrat unenägu. Olin läinud surnuaeda, et teha korda oma ema hauda.

Alguses ei paistnud midagi imelikku. Läksin kabelist mööda üles mäkke ja nägin et surnuaias tehti mingisugust remonti või olid käsil mingid kõvad ümberkorraldused. Hauad olid traktoriga tasaseks lükatud ja kõikjal olid suured põllukivide hunnikud.

Neil turnides leidsin siis lõpuks üles oma ema ja isa hauaplatsi koha. Suur hauakivi oli kadunud ja hauaplatsi äärekivid ka. Seal seisid hoopis isa ja venna vanad väikesed hauakivid. Veel oli seal ka kolmas hauakivi mustast graniidist.

Olin kindel, et see on siis ema kivi. Ja kui lugesin nime, sain suure ehmatuse osaliseks. Suurte tähtedega oli sinna kirjutatud hoopis minu enda nimi  ja aastaarvud. Sünniaeg oli õige, aga surmaaeg ei jäänud meelde õnneks. Selle plaadi vaatamine võttis isegi unes külmavärinad nahale.

Olin enne Mamma matust andnud vanad kivid Tapa matusebüroo töötaja kätte. Ta lubas need kivid purustada. Nüüd olid need kivid aga jälle tagasi.

Siis sõitis ATV-l mööda keegi naine ja ma vehkisin kätega, et ta seisma jääks. Küsisin naiselt, et äkki tema teab, mis siin toimub ja kus on meie suur hauakivi ning platsi äärekivid. Kuidas said siia hauapeale vanad kivid ja kus kohast võeti need andmed, et ma surnud olen. Miks ei ole emale kivi?

Vuristasin need küsimused talle ühe hingetõmbega ette. Tuli välja, et sattusin päris õige inimese peale. Selle masinaga traaviski seal ringi kalmistuvaht.

Ta rääkis mulle, et sellise ümber tegemise korralduse andis Kirikute valitsus. Kas aga sellist valitsust on üldse päriselt olemas, ma kahtlen. Kõik andmed olla võetud Haudi.ee portaalist tema väitel. Küsisin siis, et kuhu kadus mu ema hauakivi.

Seepeale näitas ta näpuga minu kivi suunas. Seal seisab ju minu nimi, vaidlesin ma vastu. Lubasin siis asja kohtusse kaevata, olin ju mõned aastad tagasi teinud hauaplatsi korda ja uue kivi muretsenud sinna ning platsile isegi äärekividki lasknud panna. Kogu see töö läks mulle kopsaka summa maksma. Naine teatas, et kõik suuremad kivid on riigi määrusega konfiskeeritud, sest on graniitkivi nappus ja hukkunuid on nii palju. Nüüd tänu sellele seadusele saab suurtest kividest jälle uusi väikeseid teha. Ta sõnas veel, et olgu ma õnnelik. Teil on kuhu tulla. Vaadaku ma seda kivihunnikut parem. Mida need inimesed peavad tegema? Neil pole ühtegi märki enam maas.

Siis hakkas minu telefonis kukk kirema ja sain aru, et aeg on üles ärgata. See kõik oli vaid uni.

Jube imelik unenägu. Kõhe ja hirmus. Kas ma pean nüüd surnuaiale vaatama minema? Võib-olla tulebki mul seal seista oma haua ees ja lugeda enda nime hauaplaadilt.

Unenäos ei saanudki ma aru, miks ei olnud Mammale hauakivi ja meie platsi äärekivisid. Miks ma üldse surnuaiast und nägin? Ma pole lähiajal mõelnud ega rääkinud surnuaia teemadel mitte kellegagi. Veel kord on see väga imelik.

Miks rääkis see naine, et hukkunuid on palju? Mis siis juhtus? Nii palju vastamata küsimusi, et hirm hakkab.

Aga kas peabki üht unenägu nii tõsiselt võtma ja sellele vastuseid otsima. Enda rahustamiseks võib-olla võib seda hoopis pidada tasuta kinoks. Mõelda vaid, ei pea oma aega ja raha kinos istumisele raiskama, lähed õhtul magama ja vaatad filme, mida teised ei näe. Missugune privaatsus. Kadestage vaid!

Sellised mõtted siis tulid mulle pähe ühe vägagi totra unenäoga seoses.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta