Euroopa vetes on lubatud sõita 64 loomaveolaeval, ent värske aruande põhjal ei tagata neil laevadel loomade elementaarseid heaolutingimusi ning ainult 6 neist, ehk alla 10 % vastavad rahvusvahelistele standarditele.
- Loomakaitse
- 1. aprill 2024
- Foto: Kuvatõmmis filmist "The most dangerous ships in the world" (AWF x Robin des Bois)
Animal Welfare Foundation avaldas koos Prantsuse keskkonnaorganisatsiooniga Robin Des Bois põhjaliku aruande nende merelaevade tegeliku seisukorra kohta ning jõudis järeldusele, et kiireloomuliste meetmetega on vaja jõuda nende laevade kasutamise lõpetamiseni. Loomaveoks kasutatavad merelaevad ei taga loomadele elementaarseidki heaolutingimusi.
Elusloomade veoks kasutatakse tavaliselt endisi tavalisi parvlaevu või kaubalaevu, millele kontrolli ei teostata. Praegu ELis kasutamiseks heaks kiidetud 64 loomaveolaeva hulgast on ainult 4 laeva algselt loomade transportimiseks ehitatud.
Tuhanded loomad veedavad nädalaid neis laevades olles seal sunnitud põlvini oma väljaheidetes seisma, taluma kõrgeid temperatuure, kitsikust ja haigusi. Viimastel aastatel on mitmeid õnnetusjuhtumeid ja avalikustamisi, mis loomapidamise tingimusi laevadel puudutavad, sh:
- 2019. aasta õnnetus Rumeenias, kus ülekoormatuse tõttu laev koos selle pardal olnud 14 600 lambaga uppus, elusalt pääses vaid 35 lammast.
- 2020. aasta lõpus lahkus laev 1776 veisega Hispaaniast ning loomad pidid merel viibima üle kolme kuu, sest haiguse leviku tõttu polnud ükski sadam nõus neid vastu võtma, peale kolme kuud oli laeval, millel puudub veterinaarabi, surnud juba 160 veist.
- Aastavahetuse paiku pidid kahe Portugalist teed alustanud laeva jagu pulle 19 päeva Marokko sadamas oodates kannatama ebainimlikke tingimusi, mis aja jooksul ainult halvenesid. Nad seisid pahkluuni oma väljaheidetes, neil tekkisid hingamisprobleemid ja silmad läksid põletikuliseks; üks pull suri pardal, tema surnukeha jäeti laevale lagunema, kus teised loomad selle jalge alla tallasid.
Koos aruandega avaldati ka lühidokumentaal elusloomade mereveo seisust. Sellelt näeb, mis seisus elusate loomade veoks kasutatavad laevad tegelikult on ning kuidas need laevad nii loomadele kui ka inimestele, kes nendel laevadel töötavad, ohtlikud on.
Praegu on arutelu all ELi määrus, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute ajal. Määruses on puudu piirmäärad mereveo pikkusele. Teekonna pikkuse piirangud kehtivad vaid maismaa- ja raudteeveo korra. Seda pole kahjuks plaanis ka muuta. Veebruaris andis Loomus oma tagasiside kõnealusele määrusele, kus probleem ka tõstatatud sai.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta