Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.

Seoses 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgiga pöörab Euroopa Liidu mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027 senisest suuremat tähelepanu kliimategevustele ja õiglasele üleminekule. Viimane on Eestis seni vähetuntud mõiste, mis viitab vajadusele tagada siirdel süsinikuvaesele majandusele fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärne tulevik.

Analüüsi üks autoritest, mõttekoja Praxis ekspert Mari-Liis Sepper tõdeb: „Õiglane üleminek ei leia veel meie riiklikes ega piirkondlikes strateegiates käsitlust, kuid see peab muutuma, kui Eesti soovib Ida-Virumaa arenguks kasutada äsja loodud õiglase ülemineku fondi vahendeid.“

Põlevkivipiirkond saab õiglaseks üleminekuks toetust, kui üleminekuks on plaan. See peab omakorda olema kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga, mis Eesti puhul sisaldab vaid põgusaid viiteid õiglasele üleminekule.

„Eestil seisab alles ees töö õiglase ülemineku sisustamisel ja kavandamisel. Seda enam, et meil ei ole veel toimunud ulatuslikku ühiskondlikku debatti selle üle, kas põlevkivi kaevandamist ja kasutamist peaks kliimasurvel vähendama. Õiglast üleminekut saab edukalt läbi viia vaid siis, kui visiooni koostamisse on kaasatud kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud,“ võttis Sepper kokku Praxise analüüsi ühe olulisema soovituse.

Analüüsi tellisid kliimamuutuse ja Eesti energeetika tulevikustsenaariumide üle dialoogi eest vedavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine. ”Õiglase ülemineku kava peab olema sisukas ning avatud. Ühiskondlikus dialoogis tuleks leppida kokku ka selles, millal Eesti loobub fossiilkütuste kasutamisest. Nagu Praxise analüüs välja toob, peaks õiglase ülemineku kavale eelnev analüüs lähtuma jätkusuutlikkuse põhimõttest ning sisaldama muu hulgas süsinikumahukate tegevusalade ümberkujundamist või lõpetamist, tööjõule avalduva mõju hinnangut ning erinevate osapoolte seisukohti vajalikest meetmetest,” rõhutas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.

Analüüsist leiab õiglase ülemineku kui protsessi häid näiteid rahvusvahelisest praktikast. Praxis annab Eestile nende pinnalt 15 soovitust, kuidas õiglast üleminekut läbi viia, mida silmas pidada ja millised on selle protsessi etapid. Tutvu analüüsiga siin.

Õiglase ülemineku mõiste koondab põhimõtete ja praktikate kogumit, mis juhindub siirdel süsinikuvaesele majandusele õiglusest. Seejuures peab üleminek tagama näiteks fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärse sissetuleku ja soodsad tulevikuväljavaated.

Analüüsi valmimist toetas Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti “Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik” raames.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta